Füüsiline kuld ja „paberkuld“ on radikaalselt erisugused finantsvara liigid, mida ei saa ühte patta panna, kirjutab ASi Tavid uute turgude peaanalüütik Adrian Bachmann vastulauses Kristofer Vähi artiklile „Kuld – müütiline investeering“ (ÄP 15.11.2018).
- Adrian Bachmann, ASi Tavid uute turgude peaanalüütik.
Kulla ETF (exchange traded funds) ehk „paberkuld“ on pelgalt juriidiline finantsinstrument, mis tagab omanikule avatuse kulla hinna positsioonile, kusjuures vaikivaks eelduseks on turgu defineerivate institutsioonide (arvelduskodade, krediidireitingu agenruuride, pankade jms) jätkuv toimimine. ETFe võibki seetõttu käsitleda nagu aktsiaid, võlakirju või mis tahes formaalseid finantsinstrumente. Kuid füüsilise kulla eripära – sõltumatus kolmandatest osapooltest – ei võimalda seda käsitleda tavapärase finantsvarana.
„Kuld ei maksa dividendi või intressi“, kuid samuti ei tee seda ka teised finantsvarad olukorras, kus on realiseerunud mittesüsteemsed riskid – olgu selleks rahareform, hüperinflatsioon, finantssanktsioonid, globaalse finantsarhitektuuri ümberformeerumine lokaalseteks blokkideks, sõjaolukord või ka süsteemsed riskid, nagu finantsvara emiteerinud era- või avalik-õigusliku isiku pankrot. Ent kui formaalset väärtust omavad finantsvarad kaotavad kriisiolukorras lisaks passiivtulu teenimise võimele ka oma alusväärtuse, siis füüsiline kuld seda ei tee.
Kuld on väärtust kasvatanud
Kuld on oma väärtust pikas plaanis mitte üksnes säilitanud, vaid viimase poole sajandi jooksul selgesti kasvatanud – väärismetalli hind on kasvanud rõhtsamalt, kui maailma suurte valuutade ostujõud on langenud.
Kulla nominaalhind on poole sajandi jooksul pärast rahaturgude lahtihaakimist kullastandardist kasvanud 34 korda, samas kui USA Dow Jonesi aktsiaindeksi kasv on olnud vastaval perioodil 25kordne ning USA dollari reaalne ostujõud on analoogsel perioodil vähenenud seitse korda. Leidub aktsiaid, mille väärtus on kasvanud mitu korda enam nii aktsiaturu keskmisest hinnast kui ka kulla hinnast, ent samamoodi leidub aktsiaid, mille väärtus on muutunud nulliks. Erinevalt ühestki väärtpaberist, puudub nimetatud risk füüsilise kulla puhul.
Asjaolu, et Hiina ja Venemaa pangad on juba aastaid ametis rekordilise kiirusega füüsilise kulla kokkuostmisega, suunab keskmises ja pikas perspektiivis paratamatult kulla hinna jõulise tõusu suunas.
Seni, kuni füüsilise kulla kui reaalvara hind on kunstlikult madalal maailmaturul virtuaalvara ehk paberkullaga tehtud tehingute tõttu, on ideaalne aeg füüsilise kulla soetamiseks. See aeg on praegu.
Seotud lood
Kuld on peaaegu müütilise staatusega investeerimisobjekt, mis paistab paeluvat inimesi rohkem kui ükski teine finantsvara. Inglise keeles on tingimusteta kulda armastavatele investoritele antud koguni hellitav hüüdnimi goldbug ehk kullaputukas, kirjutab SEB investeerimisspetsialist Kristofer Vähi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.