Kuidas parandada riigi juhtimist?

„Tegelikkus on see, et valitsejad ja rahvas on üksteisesest väga kaugele eemaldunud, näiteks kõik see, mis ettevõtjad välja pakuvad, on otsustajate jaoks jama, ning leitakse tuhat põhjust, miks seda teha ei saa,“ nentis IT-ettevõtja ja Helmese juht Jaan Pillesaar Äripäeva raadio saates „Kodanikualgatuslik riigireform“. „Parlament peaks olema rahva esindaja ja teener, mitte vastanduma rahvale,“ lisas ta.

Selleks, et olukord muutuks, on vaja algatada debatt konkreetsete sammude üle, viimaste kohta teeb Riigireformi Sihtasutus ka hulga ettepanekuid. „Meie põhiidee seisneb selles, et riigikogu muutuks tegeliku poliitilise debati ja poliitika tegemise keskuseks, ega oleks vaid järelreaktsiooni pakkuja valitsuses otsustatavale,“ märkis Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ning Riigireformi Sihtasutuse liige Jüri Raidla. „Pikki aastaid on räägitud sellest, et valitsus, ministeeriumid ja ametnikkond on kujunenud oma ametkondlikke huve kandvateks silotornideks, kes konkureerivad omavahel ega taha rahva huvides koostööd teha.“

Selleks, et süsteem efektiivsemaks muutuks, tuleks Raidla hinnangul ministeeriumid ühe katuse alla konsolideerida. „Tekiks strateegiakeskus, mis oleks muu hulgas valimistsükliteülene,“ pakkus Raidla. Riigikogu keskmesse tõstmiseks peaks kõik ministrikandidaadid tema hinnangul läbima parlamendi ees vähemalt kaks kuulamist. „Seda nii komisjonides kui täiskogu ees – inimene ei taha avalikult rumalaks jääda ning nii nad saavadki end selle filtri ees testida, kas nad on ametiks piisavalt pädevad,“ selgitas Raidla.

Nii tekiks valitsusest ühtlasi strateegiline kompetentne keskus, kes viib parlamendi otsused ellu. „Demokraatia on õige viis asju edasi viia ja otsuseid teha ning see peaks piirnema parlamendi tasemega,“ selgitas Pillesaar. „Otsuste elluviimisel samas demokraatia feilib,“ viitas ta sellele, et parlamendis sündinud demokraatlike otsuste rakendamine jääkski valitsuse kanda. Ühtlasi näeb Raidla, et valitsuse roll on otsuseid ellu viia koos tekkiva strateegilise keskusega, mille juhiks esimene oleks, ning selline süsteem peaks tema sõnul tagama ka valimisteülese strateegia tekke.

Strateegiakeskuse kombineerimine valitsusega aitab Raidla hinnangul eristada poiiitilist ja haldusvastutust. „Poliitiline juhtimine peab jääma valitsuse kätte, kuid ministeeriumi võiks juhtida kantsler,“ selgitas ta. „Valitsus peaks seejuures tegema oma poliitilised otsused riigikogu juhtnööridest lähtuvalt ning ministeeriumide roll on need siis apoliitiliselt ellu viia,“ selgitas ta oma mõtet.

Praegu on Raidla sõnul tekkinud olukord, kus haldusotsused sõltuvad poliitikute tahtest ja vastupidi. Kuna ametnikud on väga hea kvaliteediga, hakkavad nad sageli suures ulatuses poliitikat kujundama, mis peaks toimuma Raidla arvates just parlamendis. Nii pole ka lõpuks aru saada, kes otsustab.

Lisaks soovivad riigireformijad valitsusasutused ühe katuse alla koondada. „Tahame ühtset valitsemisasutust, siis langevad ära juriidilised takistused, et ühel ametnikul on üks tööandja, teisel teine jne,“ rääkis Raidla. „Tugiteenused peaks olema ühendatud, selle arvel saavutame nii fiskaalse efekti kui selle, et riigi tegevus on ühtselt koordineeritud,“ oli ta veendunud.

Pillesaare sõnul peaks iga ühe katuse alla koonduva valitsuse ja n-ö strateegiakeskuse otsus olema riigikogu poolt kindlasti kinnitatud. „See tagab selle, et kogu elanikkond on esindatud,“ viitas ta sellele, et praeguste valitsuste normide ja määruste tingimustes ei pruugi see nii olla.

Riigijuhtimise läbipaistvamaks muutmine ning parlamendile allutamine on vaid üks riigireformijate ettepanekutest. Teiseks soovivad nad halduskoormust märkimisväärselt vähendada ning seda Hollandi eeskujul. „Nende reformimudelid on Maailmapank läbi analüüsinud ning sealsed numbrilised eesmärgid on mõõdetavad ja saavutatavad,“ põhjendas Raidla eeskuju valikut. „Holland on teinud reformi kolmel korral ning säästnud sellega 8,7 miljardit eurot, mis on sisuliselt ühe Eesti riigieelarve jagu aastas, samuti on tänaseks kerkitud üheks Euroopa tunnustatumaks ettevõtluskeskuseks – mul tekib küsimus, miks me ei võiks sama teha,“ rääkis Raidla.

Üheks võtmekohaks edasi liikumisel näeb Pillesaar riigi poolt pakutavatesse teenustesse, olgu selleks meditsiin, haridus või midagi muud, konkurentsi toomist. „See ei tähenda tingimata erastamist, kuid turumajanduslik aspekt tuleb sisse tuua ning riigi poolt teenusteks eraldatav raha siduda teenuse tarbijaga,“ pakkus Pillesaar. „Monopolid on kolmandiku võrra ebaefektiivsemad kui vabal turul tegutsejad ning see on ka riigi teenuste ebaefektiivsuse põhjus – praegu toimub tsentraalne rahajagamine käsumajanduse loogikas, mis viis näiteks omal ajal Nõukogude Liidu pankrotti.“

Raha sidumine kodanikega annaks viimase otsustusõiguse ja sunniks ka riigi rahastatavaid teenusepakkujaid efektiivselt toimima ning kliendi nimel võitlema. „Nendes riigi pakutavates teenustes, mis ei ole strateegilised, tuleb minna konkurentsisituatsiooni, et riik saaks teenuse kätte kõige odavamalt ja kvaliteetsemalt,“ rõhutas Raida.

Veel näeb Hollandi mudel ette riigiaparaadi vähendamist vähemalt veerandi võrra. „Selleks, et Eesti riigi pensionid ja sotsiaaltoetused välja maksta, ei ole vaja 12 000 ametnikku, sellega saab tänapäeval hakkama juba ka iPad, millele on õige tarkvara sisse pandud,“ rääkis Pillesaar. Raidla rõhutas, et nende ametkonna vähendamise ettepanek ei puuduta arste, kaitseväelasi ja muid strateegilise tähtsusega ametnikke.

Raidla tõi välja, et praegu pole kellelgi aimu, kui suur täpselt riigi ametnikkond on. „Klassikalisi riigiametnikke peaks meil olema 21 600, kuid edasi on kõik hinnanguline – paljud on üle viidud sihtastutustesse, kus nad teevad töölepingu alusel ametniku tööd,“ märkis Raidla. „Suurusjärk võib jääda 30 000 kanti, jättes kohalikud omavalitsused kõrvale,“ sõnas ta.

Samuti näeb Raidla vajadust riigikontrolli rolli muutumiseks. „See peaks olema kõige neutraalsem organ, kel on kogu info käes ja kelle raportitest tulenevaid ettepanekuid tõtatakse õhinaga täitma,“ selgitas ekspert. „Täna riigikontrolli raporteid valitsus väga tõsiselt ei võta ja see on vale,“ sekundeeris talle Pillesaar.

Kogu riigireformi kontseptsiooniga plaanitakse avalikuks tulla 21. novembril riifireformi konverentsil. „Meie soov ja unistus on, et valimisprogrammidesse jõuaks teatud hulk meie ideedest ja ettepanekutest,“ ütles Raidla. „Pärast seda, kui moodustatakse uus koalitsioon, oleks sel juhul valitsusel mandaat neid ettepanekuid ka ellu viia,“ rääkis Raidla.

Täpsemalt soovitakse, et 2019. aasta riigikogu valimistel tehake põhimõtteline otsus riigireformi elluviimisest ning seejärel saaks riigikogu valitsusele ülesandeks teha selle ettevalmistamise.

Saatesari „Kodanikualgatuslik riigireform“ valmis koostöös Riigireformi Sihtasutusega. Saatesarja eesmärk oli tutvustada Riigireformi Sihtasutuse koostatud ettepanekuid. Esimese saate kokkuvõtet saab lugeda siit.