Rohkem naisi juhtkonda!

Thomas, Michael, Markus ja Stefan – need on Euroopa ettevõtete juhtkondades neli kõige levinumat nime. Miks see on oluline? Sest paljudes riikides on Thomaseid ja Michaeleid juhtkondades kokku rohkem kui kõiki naisi, olenemata nimest. Ja mis siis?

See on õige küsimus, sest seda küsides jõuame asja tuumani: Euroopa kasvupotentsiaal väheneb. Meie elanikkond vananeb ja tootlikkus kahaneb. Viimastel kümnenditel on lisandunud naisi, kes ei tööta või töötavad osalise tööajaga. Ja veel: Rahvusvahelise Valuutafondi uuringu kohaselt jõuab üha vähem naisi ettevõtete juhtkondadesse.

Teame, et ka Põhja- ja Baltimaades on palju ettevõtteid, mille tippjuhtkond koosneb peamiselt 40–60aastastest meestest, kel kõigil on sarnane taust. Selline meeskond leiab igale ettetulevale probleemile või uuele ärivõimalusele alati sarnased lahendused. Mõttekaaslastega koos olla on hea ja lihtne, aga konkurendi loominguliste lahendustega vastamisi seistes võib see tähendada, et mäng on läbi.

Mitmekesisus ettevõtete juhatuses loob uusi väärtusi ja oskusi, toob kaasa uuendusi, suurendab ettevõtte turuosa ja mis kõige olulisem – suurendab ka kasumlikkust. Mõttekoja Peterson Institute for International Economics 20 000 ettevõttega tehtud uuringu andmetel kasvas pärast naiste osakaalu suurendamist juhtkonnas ettevõtete kasumlikkus 15%.

Juhtkond peaks peegeldama oma lõpptarbijaid ja siin pole mitmekesisus vaid sõnakõlks. Ka minu kogemus Finnairi juhatusest kinnitab: heterogeensust väärtustav tippjuhtkond mõistab paremini oma potentsiaalseid kliente ja on nii edukam.

Tihtipeale öeldakse, et probleem peitub ka riigi väikeses talendipagasis. Kas me aga oskame täielikult ära kasutada oma talendipagasi potentsiaali? Näiteks on Eestis 25–64aastaste naiste seas kõrgharitud 48, mehi aga 29 protsenti. Naiste teadmiste ja oskuste täielik ärakasutamine suurendaks nii hariduse tasuvust kui ka majandust. Väikesed riigid – nagu meie omad – ei saa endale lubada oma ressursside raiskamist.

Meie huvi on, et ettevõtted oleksid kasumlikud ja jätkusuutlikud. Mitmekesisus tippjuhtkonna tasandil aitab sellele selgelt kaasa – seega, miks ei peaks me aktiivselt selle nimel töötama?