Keskerakonna kontori ostnud ärimeest kahtlustatakse maksupettuses

Niipea, kui maksuhaldur hakkas ettevõtte tegevuse vastu huvi tundma, hakati tähelepanu alla sattunud firmale Amplion OÜ kuuluvaid kinnistuid võõrandama.

Kuid alustagem algusest. Arto Kalevi Autio on soomlasest ärimees, kes jäi eelmisel aastal avalikkusele silma peamiselt sellega, et ta ostis pea 3 miljoni euro eest ära Keskerakonna endise kontori vanalinnas. Tehingu hinnast ligi 2 miljonit eurot läks erakonnale.

Seni pigem avalikkuse tähelepanu eest hoidunud Autio on öelnud, et on pika investeerimiskogemusega ärimees, kes hakkas Eesti turule keskenduma 2010. aastal.

Autio on tuntud investeerimisfirma Brave Capitali üks osanikke. Samuti on märkimisväärne, et sel aastal jõudis Autio esimest korda ka Äripäeva koostatud Eesti 500 rikkaima inimese nimekirja, kus ta on 14,3 miljoni euro suuruse vara väärtusega 256. kohal.

Nüüd aga kahtlustab maksuhaldur, et Autio pani toime pea 400 000 euro suuruse maksupettuse.

Juulis rahuldas Tallinna halduskohus maksuameti taotluse, milles maksuamet küsis luba seada hüpoteegid Eesti riigi kasuks neljale kinnistule, mis kuulusid siis Autio firmale Amplion. Hüpoteekide summa oli kokku üle 390 000 eurot.

Maksuamet pöördus kohtusse, sest maksuhalduril oli kahtlus, et Amplion pani aastatel 2015–2017 toime maksupettuse ja jättis tasumata kokku 383 303 eurot tulumaksu. Kohtult taotleti õigust määrata isiku varadele eelarest, et tagada võimaliku maksuotsuse täitmine. Kohus andis selleks loa, kuid maksuotsust ei ole langetatud.

Kohtumääruse järgi selgus maksuhalduri kontrollide käigus, et Amplion on teinud juhatuse liikmele Arto Kalevi Autiole sularahas väljamakseid üle 207 000 euro eest, mille kohta ei ole dokumente. Autio selgitas maksuhaldurile, et väljamakseid tehti ettevõtte võla katteks, ent maksuhaldur mingit võlga ei tuvastanud. Seega oleks pidanud väljamakse olema hoopiski maksustatav tulu.

Lisaks sularahamaksetele jäi maksuametile silma, et Amplion teeb juhatuse liikmele erisoodustusi, üürides talle kinnistut ja sel asuvat eluhoonet hinnaga 600 eurot kuus. Samal ajal üüris sama äriühing kõrvalasuvat ja samaväärset kinnistut Amplioniga mitteseotud isikule 2500 euro eest kuus ehk üle nelja korra kallimalt. Mõlemad kinnistud asuvad Viimsis, Astri põigus.

Peale selle andis Amplion enam kui 820 000 eurot laenu kolmele ettevõttele, millel ei olnud laenu vaja ja millel polnud ka majandustegevust. Eriti kurioosseks teeb laenude andmise see, et Arto Kalevi Autio oli kõigi kolme ettevõtte juhatuse liige. Ettevõtete nimed on OÜ Morena Capital, Alpha Commodities Group ja CRA Group OÜ.

Kuna need ettevõtted isegi ei tegutsenud, usub maksuhaldur, et firmasid kasutati vaid raha liigutamiseks fiktiivsete tehingutega.

Erinevatel põhjustel kahtlustas maksuhaldur, et maksuotsuse väljastamise järel võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks.

Näiteks hakkas ettevõtete varade maht kahanema niipea, kui maksuhaldur huvitus Amplioni tegevusest. Kui kontrollide alustamise ajal kuulus firmale 27 kinnistut, siis üsna pea võõrandati neist lausa 16. See oli tõenäoliselt teadlik samm, kuna kinnistud võõrandati valdavalt firmadele, mille juhatuse liige oli jällegi Autio isiklikult.

Kusjuures kinnistute võõrandamist jätkati ka pärast kohtu otsust rahuldada maksuameti taotlus. Kui juunis kuulus Amplionile 11 kinnistut, siis nüüd on firmal alles vaid üks kinnistu aadressil Astri põik 1.

Maksuamet kinnitas, et kohtumäärus on jõustunud, kuid mis on edasi saanud Amplioni võimaliku maksupettuse uurimisest, maksuamet praegu kommenteerida ei saa.

Amplionit esindava advokaadibüroo Supremia vandeadvokaadi Karoliina Kõrgesaare sõnul on kohtumäärus seotud vaid maksude tasumise kontrollimise rutiinse protseduuriga ja kohtumäärus on vaid tehniline nüanss. Tema sõnul ei ole Amplionil tulumaksuvõlga ja maksuamet ei ole ettevõttele esitanud ühtegi maksunõuet ega teinud ka maksuotsust. Seetõttu ei peaks Kõrgesaare sõnul olema teema vastu ka avalikku huvi.

Kõrgesaar lisas, et Amplioni varade ost-müük ja mistahes muud tehingud on tavapärase äritegevuse osa ega ole ühelgi moel seotud selle teemaga.

Peale Eesti maksuameti on ärimees Arto Kalevi Autio silma jäänud ka Soome politseile. Nimelt kahtlustatakse teisel pool Soome lahte, et Autioga seotud firmade kaudu on kanditud laiali Soome Noortefondi miljoneid eurosid.

Tänavu märtsis kirjutas Eesti Ekspress, et Soome rahvusringhäälingu (Yle) väitel uurib politsei, kas Eesti Keskerakonna kontori ostnud ärimees Arto Kalevi Autio on aidanud Eesti riiulifirmade kaudu rahastada Soome Keskerakonnaga seotud Noortefondi, mis ehitab kortereid noortele soodsa hinnaga väljaüürimiseks. Yle väitel esitasid Autio Eesti ettevõtted Soome ehitusfirmale Salpausselkä Rakentajat fiktiivseid arveid konsultatsiooniteenuste eest, mille suurusjärk jäi miljonitesse eurodesse. Politsei kahtlustab, et selle ehitusfirma kaudu anti raha Soome Noortefondi juhile Perttu Nousiainenile, oma osa sai väidetavalt ka Salpausselkä Rakentajate juht Mika Wilenius.

Samast juhtumist tegi hiljaaegu loo ka ETV saade "Pealtnägija", kui oktoobris anti eespool kirjeldatud juhtumi pärast prokuratuuri kriminaalavaldus.

Autio on teinud pikka aega koostööd pankadega, kes pakuvad talle probleemseid varasid. 95% kraami tuleb aga avalikelt oksjonitelt.