Teenetemärgi pälvinud innovaator: see tuli ehk liiga vara

Tänavu president Kersti Kaljulaidilt teenetemärgi saava 112 inimese seast võib leida ka Eesti ehk innovatiivseimate ettevõtete asutajad Arno Küti ja Martin Villigu. Mõlema jaoks oli riikliku tunnustuse Valgetähe IV klassi risti pälvimine suur üllatus.

"Olen väga tänulik saadud tunnustuse eest ja kui kuulsin, et ühtlasi sai teenetemärgi Cleveroni üks juht Arno Kütt, siis tõepoolest oleme koos Cleveroniga üks kiiremini kasvanud Eesti ettevõtteid," ütles Martin Villig. "Isiklikult olen väga tänulik ja Taxify meeskond samuti, et meid on niimoodi ära märgitud," lisas ta.

Villigu sõnul jätkub innovatsioonivaim siis, kui riik tagab stabiilse õigusliku keskkonna, kus tarbetuid regulatsioone vähendatakse, ja lahendab ära üldhariduses valitseva õpetajate puuduse. "Riik ja poliitikud peaksid veelgi õpetajate palka tõstma, et ametile tekiks suurem konkurents, kuid palga kõrval on oluline, millised on koolide sisekultuur ning juhtimiskvaliteet," ütles Villig.

Taxify eestvedaja hinnangul on üldhariduse muutmine väljakutse eelkõige kohalikele omavalitsustele. "Kuidas nemad oskavad olla targad tellijad ja koostöös koolijuhiga luua keskkond, mis motiveerib, on kaasaegne ja kutsub üles kohaliku kogukonda ning lapsevanemaid rohkem kohalikku haridusse panustama," arvas Villig.

Kütt tunnistas, et talle pole veel täpselt kohale jõudnud, mida selline kõrge tunnustus tähendab ja mille eest tema just selle pälvib. "Ausalt, pole kunagi teenetemärkidele mõelnud," tunnistas Kütt. "Praegu on telefon sõnumeid täis ja jalad võtab nõrgaks," kirjeldas ta esimest emotsiooni pärast uudise teada saamist.

Teisalt tunnistab Kütt, et ehk tuli nii kõrge tunnustus talle liiga vara. "Ei plaani veel diivanile pikutama jääda ja plaanin samamoodi jätkata," kinnitas ta.

Küti hinnangul peab riik aitama tuua esile ja tunnustama neid ettevõtlussuundi, mis loovad uusi lahendusi. Ettevõtjatele soovitab Kütt kauem töötada enda kaubamärkide ja toodete kallal. "Tihti lüüakse kiiresti suled puhvi ja müüakse ettevõte maha. Tegelikult peaksid nii riskikapitalistid kui ka start-up'ide loojad tegema natuke pikemaid plaane kui viis aastat," ütles Kütt.

Uute ideede sündimiseks on Küti hinnangul vajalik aga kõrgharidusvõrgustiku edasi arendamine. "Kui kõrgharidust saaks ka mujal kui suurlinnades ja võrku ei tõmmataks kokku nagu praegu, siis üldjuhul innovaatilised ettevõtted kogunevad ülikoolide ümber," selgitas Kütt.