Aasta aega surumist tõi ettevõtjale seadusemuudatuse

„Mul pole ühtegi teist nii suurt prioriteeti praegu kui see projekt,“ ütles Tarmo Lääne, kes tahab Eestis rajada kahjukindlustusühistu. Lääne on kindlustuse valdkonnas kogenud tegija, viimase 20 aasta jooksul on ta töötanud Ergo, Ifi, PZU ja BTA kindlustusfirmades.

Kui tema ja veel üks uuest seadusest kasu nägev ettevõtjate punt on lootusrikkad, siis Kindlustusseltside Liidu juht Mart Jesse leiab, et kindlustusmaastikku need seltsid lühiajalises plaanis vaevalt et muudavad. "Konkurents turul on tihe ja piisava turuosa väljavõitlemiseks on vaja varuda ühelt poolt piisavalt kapitali, kuid teisalt ka aega, mille jooksul klientide usaldus välja teenida," leidis ta.

Lääne on püüdnud ühistut rajada eelmise aasta algusest. Üks olulisim samm, mis projekti käima saamiseks teha tuli, oli saada jõusse seadusemuudatus, mis üldse lubaks kindlustusühistuid luua. Eelmisel neljapäeval see juhtuski. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti esimese kindlustusühistuga liituda aasta lõpus. „Ega ühistu käima panemine muidugi lihtne töö ei ole, bürokraatiat on meeletult,“ rääkis Lääne. Järgmiseks on vaja kätte saada tegevuslitsents, mis võib aega võtta kuni kuus kuud.

Põhjuseid kindlustusühistu loomiseks on Läänel mitu. „Eesti kahjukindlustuse turg on olnud viimased 15 aastat stabiilselt väga kasumlik. 97% sellest suurest kasumist läheb välisomanikele. Seda on liiga palju,“ ütles ta. Pooled välisomanikele kuuluvatest kindlustusseltsidest on Lääne sõnul võimalikult palju tarku töökohti Eestist välja viinud. „See on kasvav trend,“ märkis ta. Kuna Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides on kindlustusühistud osa ühiskonnast, omades keskmiselt 40% suurust turuosa, on Lääne sõnul mõistlik ka Eestis kindlustusühistu luua.

Lääne sõnul tähendaks kindlustusühistu loomine klientidele suurt positiivset muudatust. „Tekib uus võimalust kuuluda kindlustusettevõtte omanikeringi ning saada seeläbi osa omanikutulust ja kaasa rääkida kindlustusettevõtte arendustegevuses,“ ütles ta.

Ühistu loomisel on Läänel olnud erinevatel etappidel erinevaid koostööpartnereid. Mõttekaaslased lubas ta avalikustada siis, kui kindlustusühistu on reaalselt asutatud.

Kindlustusühistuid võib Eestis asutada pärast seda, kui muudeti kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse seadust. See on hea uudis ka Tuleva Tulundusühistule. Nimelt kui riik pensioni väljamaksete süsteemi ei muuda, peab Tuleva vajalikuks leida liikmetele parima väljamaksete lahenduse elukindlustusühistu kaudu. Tuleva pensionifondi juht Tõnu Pekk rõhutas siiski, et Tuleva ei ole loodud selleks, et teha fondivalitsejaid või kindlustusühistuid, vaid eesmärk on aidata inimestel regulaarsete säästudega pensionieaks raha koguda.

Kogumiseks oli seadustest tulenevalt kõige mõistlikum teha pensionifond. Väljamakseteks oleks Pekki sõnul lihtsaim, kui lubataks teha väljamakseid otse pensionifondi. Seda ettepanekut on Tuleva korduvalt ka välja käinud, ka riigikogule. „Kui aga riik seda ei luba, on meil otstarbekas teha elukindlustusühistu,“ selgitas Pekk. „Tore, et riik tegi tee lahti ja kui peaks vajadus tekkima, siis saame kindlustusühistu asutada,“ lisas ta.

Lootust, et riik lubab tulevikus väljamakseid pensionifondidesse, Peki sõnul püsib. „Paljud juhtivad erakonnad on öelnud, et süsteemi tuleb muuta. Nüüd on küsimus, kuidas muuta. Väike küsimus ka, millal,“ märkis ta.

Lextali vandeadvokaat ja kindlustusõppejõud Olavi-Jüri Luik, kes on uurinud ka kindlustusühistuid, märkis, et Eesti oli senimaani üks viiest Euroopa riigist, kus kindlustusühistute loomine üldse keelatud oli. „See oli põhiseadusvastane, sest tegu on ettevõtlusvabaduse piiramisega,“ rääkis ta.

Põhjuseid, miks kindlustusühistute loomine keelatud oli, tegelikkuses Luige sõnul polnudki. Kusjuures 1992. kindlustusseaduses olid ühistud veel lubatud, kolm aastat hiljem keelati need aga õigusreformi käigus ära, meenutab Luik. „Olen püüdnud uurida, miks nii tehti. Lihtne vastus on, et ei saadud aru, millega tegu on,“ rääkis ta.

Luige sõnul on tegelikult kaudselt paljud Eestis tegutsevate kindlustusseltside omanikfirmad tegelikult kindlustusühistud. Kindlustusühistud on tema sõnul konservatiivsemad ja võtavad vähem riske, mistõttu on ta rohkem suunatud tarbijatele. Aktsiaseltsidele on rohkem innovatiivsed ja suuremate riskidega tooted. Luige sõnul ka petetakse aktsiaseltsides rohkem kui kindlustusühistustes. „Raske on ju petta omanikku, kui omanik oled sina ise,“ ütles ta.

Kusjuures ülejäänud maailmas on kindlustusühistute osakaal üha kasvamas. Suurima ühistulise turuosaga riik kindlustuses on Euroopas Austria, kus see ulatub üle 60%, teisel kohal on Rootsi 47,6%ga. Statistikas tuuakse välja, et aastal 2004 tegutses Euroopa Liidus 7180 litsentseeritud kindlustusandja, millest 70% tegutses ühistulise kindlustusandja vormis, rääkis Luik.