Erakonna Eesti 200 riigifirmade erastamise plaani jõudnud ettevõtete juhid tahavad lõpuks selgust, sest pidevalt müüki oodates on raske kasvada.
- Riigifirma Eesti Teede juht Andres Agukas ootab selgust, kas nad lähevad müüki või ei. Foto: Andres Haabu
Eesti 200 pani paika riigiettevõtete erastamiseks ja börsile viimiseks plaani, mis tooks riigikassasse üle miljardi euro.
Erakonna üks eestvedajatest Nortali juht Priit Alamäe ütles, et nad soovivad tekitada meie õhukesele kapitaliturule likviidsust ja nõudlust juurde, sest likviidsus ja kapitali pakkumine on otseselt seotud turu mahuga. "Mida rohkem ettevõtteid on börsil, seda rohkem neid sinna ka juurde tekib ja vastupidi. Börsiettevõtted on ka jaeinvestori jaoks üks kõige lihtsamaid viise Eesti majandusse investeerimiseks.“
Alamäe märkis, et riigiettevõtete börsile viimine toob juurde ka läbipaistvust ettevõtete juhtimisse ja vähendab korruptsiooniriski. "Lisaks osaluste börsile viimisele võiks kaaluda ka riigile jäävate osaluste konsolideerimist ühte holding-ettevõttesse, nagu on Solidium Soomes."
Tema sõnul kuuluvad praegu ajaloolistel põhjustel riigile mõned ettevõtted, millel ei ole tänases majanduses riigiga ühtegi mõistlikku seost. Näiteks tõi ta Operaili, Omniva ja Eesti Teed.
Alamäe sõnul on ettevõtete IPOde kogukulu praegu väga keeruline ennustada. Teenida võiks sellest plaanist erakonna arvutuste järgi järgmise 4-5 aasta jooksul vahemikus 1–1,3 miljardit eurot. Tulu arvutas erakond välja ettevõtete kasumit ja võimalikke kasumikordajaid arvestades. Alamäe ütles, et nende eesmärk on tuua juurde rahvaaktsiaid ning seda tuleb arvestada ka aktsiajaotuses. "Kindlasti on vajalik lisaks meie Eesti säästudele tuua siia juurde ka väliskapitali, et turu likviidsust suurendada, aga põhirõhk peaks olema siiski Eesti kapitali (inimeste säästud ja pensionifondide raha) suurem meie majandusse kaasamine.“
Tasub teada
Viimati läks börsile riigifirma Tallinna Sadam, mille aktsiate esmaemissiooni peale kulus üle 7 miljoni euro. Seda kritiseeris börsifirma PR Foods juht Indrek Kasela, kelle sõnul oli see kulude mõttes läbi aegade üks kalleimaid IPOsid. «Üle 7 miljoni investeerimispankuritele ja advokaatidele ei ole adekvaatne suurus sellise tehingu puhul. Iga eestlane maksis selle protsessi eest umbes 5 eurot,» kirjutas Kasela sotsiaalmeedias.
"See raha võiks eelkõige minna kriitilisteks infrastruktuuriinvesteeringuteks: laupkokkupõrkevabad põhimaanteed (kas 2+1 või 2+2 vastavalt liiklustihedusele), rongiliikluse kiiruse tõstmine, Viimsi ja Rae trammi väljaehitamine jne,“ rääkis Alamäe, kuhu nende plaaniga teenitav raha minna võiks. "Me vaatame ka koolivõrgu reformi ja hariduse kvaliteedi tõstmist pikaajalise investeeringuna.“
Riigifirmade erastamisest ja börsile viimisest on räägitud pikalt. Alamäe sõnul ei ole aga kunagi varem selgelt välja öeldud, et riigiettevõtete börsile viimine on üks osa meie kapitalituru käimatõmbamisest. "Meie jaoks on see osa laiemast plaanist, millega meie majandusse raha juurde tuua ja avada meie majandust rohkem ka jaeinvestorile kas otse või läbi pensionifondide.“
Firma kogu aeg müügilistis
Riigifirma Eesti Teed juht Andres Agukas tõdes, et nende ettevõtte erakätesse müümisest on räägitud pikalt ning tõsisemalt 2015. aastast. Siis ei olnud ettevõte aga veel müügikõlbulik, sest sellel olid sisetehingud. Alates 2017. aasta novembrist on ettevõte aga vabal turul ning igal hetkel müüdav.
"Minu isiklik seisukoht on, et liiga kaua müügist rääkida ei ole hea. Kas tuleb see protsess lõpuni viia või siis ära jätta,“ nentis Agukas ja märkis, et selgus on alati parem kui segadus. "Praegu on räägitud pidevalt erastamisest ja seetõttu ettevõttel endal on keerulisem tegutseda, et oled justkui kogu aeg müügilistis. Ettevõttel oleks selgem, kui otsustataks, kas siis müüakse või üldse ei müüda. Siis saab ettevõte mingis mõttes stabiilsemas keskkonnas tegutseda,“ rääkis Agukas. Tema sõnul pärsib selline olukord ettevõtte arengut.
Agukase hinnangul ei peaks riik oma äriühingut hoidma, kui teised sarnast teenust osutavad ettevõtted on eraomandis. "Ma saan aru, kui riigiomanduses on ettevõte, kelle sarnast teist Eestis ei ole ja tekiks eraomanikul monopol. Eesti Teed on ettevõttena sarnane teiste turuosalistega ja tema müük oleks minu meelest igati kohane.“
"Isiklikult mina suurt riigikapitalismi ei poolda,“ ütles Agukas.
Kavas kordub teiste seas ka näiteks Enefit Greeni börsile viimise plaan. "Enefit Greeni erastamiskavaga tuleks praegusel kujul edasi minna, meie idee sellest ei erine.“
Parem, kui riigiettevõtted oleks erastatud
Riigifirma Operail juht Raul Toomsalu nentis, et tal ei ole tegelikult midagi selle vastu, kui ettevõtte omanik on riik. Riik peaks olema tema sõnul siis aga alati valmis ja suuteline käituma omanikurollis võrdselt eraomanikuga. "Mis tähendab seda, et nende otsuste vastuvõtmine, mis nõuavad omaniku otsust, ei oleks seotud valimistega, ega mingite poliitiliste teemadega. Muus osas ei ole minu arust mingit vahet.“
"Kuna Eestis praegu ikkagi üldine kokkulepe vist puudub, et riigiettevõtted ei ole poliitilise ründe objekt, siis oleks parem, kui oleksid kuidagi erastatud. Kas see on IPO või ei ole IPO, see on juba teine asi," ütles ta.
Toomsalu nentis, et börsifirmana võiks otsustamine olla kiirem ja paindlikum, kuid viimasel ajal on läinud asjad paremaks ka riigifirmade jaoks. "Juba see, et nimetamiskomitee nimetab osa nõukogu liikmeid ettevõttesse, toob sisse paremat, kiiremat ja paindlikumat otsustamist. Ja tegelikult ka targemat otsustamist.“
Ehkki riigifirmade erastamisest ja börsile viimisest enamasti vaid räägitakse, ei ole Toomsalu veel lootust kaotanud. Ta tõdes, et eks me valime valimistel ise neid inimesi, keda me usume, et need lubadused ikkagi ellu viivad. Lootust võiks anda tema hinnangul ka see, et enne seekordseid valimisi on loobitud vähem pori. "On tulnud ägedamaid ideid välja, selle asemel et üksteist mustata.“
Riigiettevõtete erastamise kohta üldisemalt tõdes Toomsalu, et kui just ei ole reaalset vajadust, et konkreetne ettevõte peab olema riigi käes, peaks hindama, kas riigil on võimalus seda rolli täita. Kui ei ole, peaks riik selle tema hinnangul maha müüma. Ta tõdes, et maailmas on nii väga hästi toimivaid suuri riiklikke firmasid kui eraettevõtteid.
Priit Alamäe märkis, et erakonna erastamise kavast jäid välja lennundusega seotud ettevõtted, sest see on üks meie riigi väheseid hoobasid, millega tagada otselennud Tallinnast. "Euroopa Liidu reeglite järgi ei saa subsideerida lennufirmat, kuid otselende on võimalik subsideerida näiteks läbi lennujaamatasude. Samuti jäi välja Eesti Loots kui turvalise sadamateenuse pakkumise osa, Hoolekandeteenused kui sisuliselt üks osa meie riiklikust turvavõrgust ja Vedelkütusevaru Agentuur kui ühe riikliku strateegilise funktsiooni täitja. Riigimetsa Majandamise Keskus on samuti meie vaatest pigem üks osa meie riikliku keskkonna- ja majanduspoliitika elluviimisest.“
Eesti 200 plaan
Viiakse börsile:
• Eesti Teed – ühekordse tehinguna erastamist. Ei ole riigi jaoks põhitegevus.
• Elron – 33% börsile. Peamine börsile viimise eesmärk on läbipaistvus ettevõtte juhtimisel ja poliitikute kontrolli alt välja viimine.
• Eesti Loto – 33% börsile. Peamine börsileviimise eesmärk on läbipaistvus ettevõtte juhtimisel ja poliitikute kontrolli alt välja viimine
• Eesti Energia – tuleb kaaluda, kas kogu Energiast tükk börsile või viia eraldi börsile Enefit Green, Elektrilevi ja jaemüügiäri ning jätta põlevkivienergia ja kaevandused riigi kätte. Enefit Green kuni 49%, Elektrilevi ja jaemüügiäri mõlemad 33%.
• Elering – 33% börsile.
• Eesti Raudtee – eraldada kinnisvara (st raudtee-alune maa jms) teenustest. Riik jääb kinnisvara omanikuks ja siis saab vaadata opereerimisettevõtte börsisobivust.
• Riigi Kinnisvara – Portfell lüüa kaheks – turutingimustel hallatav kinnisvara ning erilised objektid, millel pole mõõdetavat turuväärtust (a la Eesti rahva muuseum). Turutingimustel hallatav kinnisvaraportfell kohe 33% börsile ja hiljem võib börsil olevat osa suurendada.
• Omniva – 49% alguses kohe börsile, et ettevõtet edasi arendada ja järk-järgult võiks riik kogu osaluse läbi börsi maha müüa. Riik tagab lokaalse postiteenuse osutamise pikaajalise riigihankega.
• Operail – 100% börsile. Ei ole riigi jaoks põhitegevus ega ka strateegiline.
• Levira – kinnisvara (teletorn kui märk ja turismiobjekt) eraldada ja ülejäänud äri börsile või täielikult erastada. Ei ole riigi põhitegevus ega ka strateegiline.
• Tallinna Linnatransport – 33% börsile. Peamine börsileviimise eesmärk on läbipaistvus ettevõtte juhtimisel ja poliitikute kontrolli alt välja viimine.
Ei vii börsile:
• Hoolekandeteenused – ei vii börsile. Pigem otsida erapartnerit, kellega koos seda ettevõtet edasi arendada. Riik säilitab kontrolli
• Eesti Loots – ei vii börsile. Liiga väike + sadamateenus
• Lennuliiklusteenindus – ei vii börsile. Väga spetsiifilise funktsiooniga asutus.
• Lennujaam – ei vii börsile. On vajalik instrument Eestile otselendude tagamiseks ning vajaduse subsideerimiseks. Sama lugu ka Nordicaga.
• Vedelkütusevaru agentuur – Riigi vedelkütusevaru hoidmine.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.