Swedbank teadis 9 miljardist kahtlasest eurost

Kui Rootsi televisioon SVT veebruaris avalikustas lekke, mille järgi oli Swedbanki läbinud kahtlase raha hulk 40 miljardit krooni ehk ligi 4 miljardit eurot, siis Swedbanki juht Birgitte Bonnesen kinnitas, et mingeid kahtlaseid suhteid Danske klientidega pole olnud. Tegelikult sai Bonnesen juba mullu septembris siseraporti, milles viidatakse 95 miljardile kroonile ehk 9 miljardile eurole, mis Danske ja Swedbanki kahtlaste klientide vahel liikusid.

Sellele raportile on Swedbank ka ise viidanud, kirjutas Rootsi SVT. "Meil on raport 2007-2015 tehingute kohta ja me ei leidnud sealt midagi erilist," oli Bonnesen varem erinevatele väljaannetele öelnud. Raporti sisu pank avaldada ei soovinud, aga nüüd on see raport sattunud SVT kätte.

Rootsi meedias viidatud summa 9 miljardit eurot on Danske Banki ja Swedbanki vahel tehtud tehingud aastatel 2007-2015 kogu Baltikumis, millel on tuvastatud mingi riskiindikaator, kuid see ei tähenda automaatselt kahtlasi tehinguid, kommenteeris Eesti Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes.

Ka Swedbanki Rootsi peakontori reedel avaldatud pressiteates rõhutati, et nende puhul on tegemist ennekõike jaepangaga, mille turuosast johtuvalt juba käis läbi panga suur osa piirkonnas tehtud ülekannetest.

"Eesti turul on Swedbankil 900 000 era- ja 130 000 äriklienti. Möödunud aastal tegid kliendid miljoneid ülekandeid päevas, mille tagajärjel süsteemid tekitasid keskmiselt 80 hoiatust päevas, pärast selliste ülekannete põhjalikku uurimist saatsime meie finantsjärelevalvele edasi 4 teadet päevas," ütles Bonnesen.

Möödunud aastal võttis Swedbank Baltikumis ette 2000 kliendi põhjalikuma taustauuringu, piirkonnas on Swedbankil 3,3 miljonit era- ja 300 000 äriklienti.

"Ühtegi rahapesujuhtumit ei ole tõestatud"

Küsimusele, kas Swedbanki kaudu on raha pestud või pesi Swedbank raha, vastas Swedbanki Eesti juht Robert Kitt reedel avaldatud Eesti Päevalehele antud intervjuus eitavalt. "Rahapesu on kuritegu. See tuleb viia kohtusaali ja läbi menetleda. Ei ole teada, et oleks sellist asja juhtunud. Pangad ei pese raha, vaid on infrastruktuur. Kliendid liigutavad raha ja nende tegevuse tagajärjel juhtub midagi sellist," ütles ta.