Toomas Tooli kinnisvarafirma vilistab kümnendat aastat audiitori arvamusele

Viimase, suure hilinemisega esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli BREM Kinnisvarahoolduse käive tunamullu 4,5 miljonit eurot ja puhaskasum veidi üle 100 000 euro. Firma tegeles muu hulgas kinnisvara, territooriumite, rajatiste jms haldamise, hooldamise ja arendamisega, samuti üürimise ja rentimisega.

Aasta lõpu seisuga oli pooleli ka kohtuvaidlus. "Hagi suurus on 134 262 eurot. Juhtkonna hinnangul hagid ettevõtte tegevusele mõju ei avalda, sest kohtuvaidlus on algatatud aegunud sündmuste suhtes," seisab aruandes.

Põnevaks läheb aruanne aga audiitori arvamuseni jõudes. Nimelt ei ole audiitor Roland Kaurov esitatud andmetega nõus. 2017. aasta lõpu seisuga on bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu 2,1 miljoni euro eest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks aga eraldist moodustatud pole. Audiitori hinnangul peaks eraldis olema 1,4 miljoni euro suurune ning see summa tuleks kanda ka perioodi kuludesse.

Samuti on aruandesse märgitud remondirahade nõuded summas 327 000 eurot ning remondirahade kohustus summas 1,6 miljonit eurot. Kaurov märgib, et mingit tõendusmaterjali kummagi kohta audiitorile ei esitatud, mistõttu ta nende osas arvamust ei avalda.

Ka BREM Kinnisvarahoolduse omakapital (2017. aasta lõpu seisuga) mahus 242 000 eurot ei vasta audiitori hinnangul seaduse nõuetele. Tema hinnangul annab see märku olulise ebakindluse olemasolust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses üldse jätkuvalt tegutseda, oma varasid realiseerida ja kohustusi täita.

Eriti huvitav on aga see, et tegemist pole sugugi erandliku aastaga. Vähemalt aastast 2008 on audiitorid ühegi erandita BREMi raamatupidamisega eriarvamusele jäänud. Ettevõtte juhatuse liige Risto Mägi aga leidis vastupidi, et tegemist on ajakirjanduslikult ebahuvitava teemaga. Kuigi ta avaldas vestluse jooksul korduvalt soovi vastata küsimustele kirjalikult, väites end olevat Eestist eemal, jagas ta siiski selgitusi ka telefoni teel.

Kas ta ei leia, et tekkinud olukord on kurioosne? "Mis mõttes see kurioosne on? Mis seal häda on? Meil on aastaid olnud selline arvamus, see on ju paremaks läinud," rääkis Mägi. Tema sõnul on asjale lihtne selgitus.

"Reaalsust ei saagi (aruandes) kajastada, sest keegi ei tea, kuidas me oma vanad võlad kätte saame. Seda ei oska audiitor öelda, seda ei oska mina öelda," ütles Mägi, tundes huvi, kas ajakirjanik ise midagi majandusest jagab.

"Audiitor teeb oma tööd, tal on omad andmed, omad parameetrid. Vanade võlgadega on lihtne – kui audiitori arvates need kuue kuu jooksul ei laeku, siis tema ütleb, et need on ebatõenäolised ja tuleb eraldis moodustada. Aga elu näitab, et kuue kuuga – kui olete kunagi võlgadega, võlglastega tegelenud, saate aru – kui annate inimesed kohtusse, otsused lähevad täiturisse, siis kuue kuuga ei juhtu mitte midagi," leidis Mägi.

Mingeid pretensioone Mägil audiitor Kaurovile ei olnud. "Ma olen temaga nõus, tal on omad mängureeglid, ta peab nendest kinni. Need reeglid lihtsalt ei kattu reaalse eluga ettevõtluses, see ongi minu kommentaar sellele asjale," märkis ta.

Mägi rõhutas, et BREM on pikka aega (1997. aastast – toim) tegutsenud firma, millel on sestap ka väga vanu võlanõudeid. "Nendega on aastaid tegeletud, järjest laekuvad. Ega mina ka täna ei oska öelda, palju me neid reaalselt kätte saame. Meil ei ole kristallpalli, me ei saa mõjutada kohtuvõime kiiremini tegutsema, või inimesi rohkem raha teenima ja meile võlgu maksma," toonitas ta.

Ettevõttel on Mägi sõnul endiselt käimas ka vaidlused, mis puudutavad firma poolt hallatavate ühistute remondifonde – osa neist lahendatakse kohtus. Samas väitis ta, et praeguseks on firma omakapital üle poole miljoni euroga plussis ja ettevõttel läheb üldiselt järjest paremini.

"Mina olen BREMi juhtinud 2010. aastast, samm-sammult läheb paremaks. BREM on vana majavalitsus, mis omal ajal erastati. Deebitorid ja kõik, mis täna näete, on sellest ajast BREMiga kaasas käinud. Eks me mingil perioodil hakkame neid otsast maha kandma, sel aastal veel laekus neid vanu asju ka, iga aasta hakkab vähem laekuma. Mul on plaan olemas, midagi hullu ei ole," rääkis Mägi.

Äripäevale teemat kommenteerinud audiitorkogu president Märt-Martin Arengu tunnistas, et praeguses seadusandlikus raamistikus audiitori vastupidisel arvamusel otseseid tagajärgi pole. "Audiitori aruanne peaks olema huvigruppidele infoallikas ettevõtte käekäigu kohta. Ta ei ole automaatne päästik mingiks riigi, äriregistri või maksuameti poolseks tegevuseks – kuigi ta teatud juhtudel võib-olla peaks olema. Seda on rahandusministeeriumiga arutatud, aga seni on jäädud väga vabaturumajandusliku seisukoha juurde," märkis Arengu.

Tema sõnul on raske öelda, kuidas aastaid sääraseid aruandeid esitanud ettevõte jätkuvalt tegutseda saab. "Kui ta pangast finantseerimist või liisingut soovib, kas siis saadakse mingist teisest allikast kindlus ettevõtte numbrite suhtes – ei tea," ütles Arengu.

Vastupidise arvamuse esitamine on Eestis haruldane. Kui aastas kontrollivad audiitorid Arengu sõnul umbes 9000 ettevõtet, siis neist 83% saavad n-ö puhta otsuse. Ülejäänud 17 protsendi puhul on tegemist kas märkusega arvamusega, arvamuse avaldamisest loobumisega või äärmuslikul juhul ka vastupidise arvamuse andmisega, mida esineb 20 juhtumi ringis aastas.

Arengu märkis, et ettevõtlusvabadust kergekäeliselt riivama ei peaks. "Eesti on seni soovitud reguleerimisega mitte üleliia vinti peale keerata. Poliitilise otsuse küsimus. Kujutate ise ette ettevõtjate – ja võib-olla ka majandusajakirjanike – reaktsiooni, kui riik võtab vastu seaduse, et vot kõik ettevõtted, kelle näitajad on sellised, peavad hakkama kohe midagi tegema või neid karistatakse," rääkis Arengu.

Äripäev kirjutas BREMi võlgadest juba 2010. aastal. Toona ähvardas Eesti Energia ettevõtte hallatavatel pindadel elektri lihtsalt välja lülitada. Pindadel tegutsevad ettevõtjad said aga asjast teada alles ajakirjaniku käest. Tallinna Vesi lasi jällegi BREMi kontod arestida.

Tuleb aga tõdeda, et paljud korteriühistud olid omakorda BREMile võlgu jäänud – neid ähvardas BREM veevarustuse, kanalisatsiooni, üldelektri, prügiveoteenuse ja tänavakoristuse peatamisega. Välja saadeti ka pressiteade, kus kinnitati, et ühistutega prooviti konsensust leida. "Kuid arvestades võlgnike soovimatust ja maksejõulisust või lihtsalt elu harjumust "parasiteerida" teiste arvelt, ei ole osutunud võimalikuks võlgnevusi likvideerida," märgiti toona BREMi teates.