Kas tõesti aitab muusika äriedule kaasa?

Helisid on meie ümber alati olnud ja tehnika arenedes tekib neid üha rohkem juurde. Märkamatud “kõllid”, mis annavad märku pesumasina programmi lõpetamisest või sellest, et telefoni on sõnum saabunud, on vaid ühed paljudest, millega harjunud oleme. Me ei mõtle just iga päev sellele, milline muusika meid piima ja leiba ostes kaupluses saadab, kuid ometi on sealsedki palad põhjalike uurimistega paika pandud ja sätitud nii, et ostureis võimalikult pikk ja korv head-paremat täis saaks.

”Muusikat valides tuleb arvestada eelkõige sellega, mis keskkonnas see kõlab, kes on kliendid ja kes töötajad, keda valitud palad igapäevaselt saatma hakkavad,” räägib muusikapsühholoog Dali Kask ja lisab, et heli olulisust hinnatakse ja märgatakse üha enam.

Olgu ruumiks kauplus või kohvik, oluline on mõista, mida loodava heliga saavutada tahetakse, milliseid emotsioone luua. “On ju teada, et tempokam muusika paneb ka inimese kiiremini liikuma. Samas on mõõdetud ja selgeks tehtud, et restoranis kõlav rahuliku taustamuusika paneb kliendi pikemalt toitu nautima,” selgitab Kask ja lisab, et näiteks laatadele passib paremini rahvuslik lõbus muusika, klassikaline ja jazz tekitavad aga kõrgema hinna aistinguid, seevastu ehituspoodides mürtsuvad üldjuhul rokilikumad palad.

Avalikus ruumis on saanud muusikast oluline osa, mille kaasabil end turundada ja eripäraseks teha. Taustamuusika aitab toetada ettevõtte iseloomu, luua imidzi. “Täna soovitakse keskkondadesse üsna palju omaloomingut. Näiteks vastavatud T1 Mallis kõlavad originaalhelid, kus kaasatud kolme helilooja looming. Vahepeal võib keskuses liikudes kuulda ka playlisti muusikat, kuid periooditi kõlavad seal ainult sellele kohale spetsiaalselt loodud originaalhelid,” teab Dali rääkida.

Inimese kuulmine on selektiivne. See tähendab seda, et me saame suunata, mida konkreetsel ajal kuuleme või kuulame, kuid ometi kõik helid, mis kõrvadesse jõuavad, moel või teisel meid mõjutavad. Nii on oma ettevõttes või kaupluses muusikat mängima pannes oluline, et see sobituks ka kõikide ülejäänud nüanssidega. “Muusika peab lisaväärtust juurde andma, mitte ära võtma,” räägib spetsialist.

Moodsate avatud kontorite trendi psühholoog heaks ei kiida. Seda eelkõige seetõttu, et kõikidel meil on tööülesandeid, mis eeldavad keskendumist ja privaatset ruumi, kuid avatud ruumis ollakse kõikide helide meelevallas. “Ühel heliseb mobiiltelefon, teine aevastab, kolmas toksib arvutiklaviatuuri ärritavalt valjult. Uuringud näitavad, et sellised tähelepanukatkestused võtavad meil tööpäevast ära kuni 1,5 tundi.”

Ehk aitaks avatud ruumis, kus palju inimesi koos, tähelepanu koondada just muusika? “Mingi instrumentaalne foon võib olla, mida esialgu ei märkagi, kuid mis aitab lisamüra summutada,” arutleb Kask, kuid pigem usub ta puhketubadesse, mida meie töökohtades peaks rohkem olema. Oma tööst toob ta näitena aastaid tagasi Tartu politseimajja politseile rajatud lõõgastustuba, mille eesmärgiks stressi leevendamine. “See tõi kasutajatelt väga palju positiivset tagasisidet. Teada on, et inimesed, eriti meesterahvad, väga tihti psühholoogi juurde ei satu. See on hea näide muusika abist ja toest tööellu,” sõnab Kask ja arvab, et üks muusikaga täidetud lõõgastustuba võiks olla igas asutuses.