Euroskeptikud parandavad valimistel positsiooni

„Euroopa Liit ei saa põhineda vaid rahandus- ja majandusküsimustel. See ei ole unistus, vaid õudusunenägu,“ lausus sel nädalal Itaalia asepeaminister Matteo Salvini, teatades sealjuures, et kavatseb luua europarlamendis uue rändevastase liidu.

Kui tundub, et migratsioonist on viimastel aastatel kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsamaid teemasid ning seda on deklareerinud valimiste võtmeküsimusena ühelt poolt Viktor Orban, Salvini ja Steve Bannon ning teiselt poolt Emmanuel Macron, siis üleeuroopalise mõttekoja Euroopa Välispoliitika Nõukogu (ECFR) hiljutisest uuringust selgub, et valijate meelest see päris nii pole. Lähedasemalt puudutab valijaid hoopis kohalik poliitika – eelkõige lokkav korruptsioon, elukallidus ning töötus valmistavad eurooplastele muret.

Ainuüksi Salvini juhitavale Liigale ennustatakse mais valitavas parlamendis 27 kohta, mis jääb alla vaid Angela Merkeli ohjes olnud kristlikele demokraatidele (CDU), mis detsembris liikus Annegret Kramp-Karrenbaueri juhtimise alla. Neile prognoositakse 33 kohta.

Seni on Liiga kuulunud ENFi (Rahvaste ja Vabaduste Euroopa) parlamendigruppi, kust leiab ka Marine Le Peni Rahvusrinde. Praegu on euroskeptikud jagunenud kolme lehte – lisaks ENFile on näidanud Euroopa Liidu suhtes skeptilist meelt veel EFDD parlamendigrupp, kuhu kuulub näiteks itaallaste Viie Tähe Liikumine, ning ECR, kuhu kuulus seni Brexiti toel Euroopast lahkuv tooride partei ning samuti poolakate PiS (partei Õigus ja Õiglus).

Salvini juhitavale Liigale hakkab Brüsselis ja Strasbourgis edaspidi seltsiks sakslaste Alternative für Deutschland, põlissoomlased ning Taani Rahvapartei, aga mitte PiS ega Viktor Orbani Fidesz, keda Itaalia asepeaminister on viimase aasta jooksul üritanud üle meelitada.

Nii Fidesz kui ka CDU kuuluvad EPP fraktsiooni, hoolimata lahknevustest Euroopa Liidu olemuse mõistmisel. Samas peatas EPP märtsis Fideszi liikmelisuse, viidates Orbani partei illiberaalsetele tendentsidele ning õigusriigi õõnestamisele. Otsus tuli vahetult pärast seda, kui Orban kutsus mõningaid Euroopa Rahvapartei saadikuid „kasulikeks idiootideks“ seetõttu, et nad kritiseerisid Orbani Euroopa Liidu vastast tänavakampaaniat.

Lisaks Itaaliale on võrreldes eelmiste valimistega toimunud suurim pööre Prantsusmaal, millest andsid märku juba 2017. aasta kevadel toimunud kahed valimised – nii presidendi- kui ka parlamendivalimistel võidutses Emmanuel Macroni La République En Marche (LREM), lükates sellega traditsiooniliselt võimul olnud vabariiklased ja sotsialistid opositsiooni.

En Marche’i puhul valitseb endiselt teadmatus, kellega nad täpsemalt kavatsevad liituda – kui on palju räägitud sellest, et nad sobituksid liberaalide (ALDE) sekka, siis hiljuti ärritas En Marche’i poliitikuid see, et ALDE võttis vastu annetusi keemia- ja ravimigrupilt Bayer-Monsantolt, kes valmistab vastuolulist taimemürki glüfosaat.

„Ükski meie europarlamendi liikmetest ei kavatse istuda koos parlamendigrupiga, kes tolereerib sellist rahastamist,“ lausus En Marche’i kampaaniajuht Stéphane Séjourné. Samas pole saanud seni kinnitust ka spekulatsioon, et LREM kavatseks luua sarnaselt Salvinile uut üleeuroopalist liikumist.