Dividendijanus investorid pahandavad kahekordse kasvu üle

Investor Erkki Rebane sõnas Äripäevale antud kommentaaris, et ootas ettevõttelt korralikku dividendi, kuid praegune väljakuulutatud number jäi ootustele alla. „Olles lugenud börsiteatest Tallinna Vee juhatuse ettepanekut dividendi osas, arvan, et 0,9 euro maksmiseks on võimalused olemas, aga ju siis soovitakse madalat joont hoida. 0,75 eurot on küll parem kui mullu, aga vaimustuma ei pane.“ Aktsiaid juurde osta või müüa investor ei plaani, kuna kohtuasjad pole veel klaarid.

Investor Toomas Taube, kes on Tallinna Vee aktsiaid soetanud kaheksa aasta jooksul mitmes osas ning vahel neid ka müünud, on sama meelt Rebasega. „Tallinna Vee 2019. aasta esimese kvartali tulemused olid stabiilsed ja ootuspärased. Müügitulu ja puhaskasum näitasid väikest kasvu. Samas tekitas pettumust nõukogu esitatud dividendiettepanek 0,75 eurot aktsia kohta. Seega määrati dividendiks 62% 2018. aasta puhaskasumist. Võttes arvesse kahel eelmisel aastal juba tehtud olulisi dividendikärpeid ning Tallinna Vee jaotamata kasumi suurust, ootasin sellel korral lahkemat dividendiettepanekut. Saan aru, et pooleliolevad vaidlused ja ebaselgus veetariifide osas ei julgusta äriühingut 2018. aasta puhaskasumit tervikuna dividendiks jaotama. Küll aga lootsin, et dividendiks määratakse oluliselt suurem osa 2018. aasta puhaskasumist ja määratav dividend ulatub võimalikult lähedale 1 eurole aktsia kohta.“

Alles mõned aastad tagasi, enne konkurentsivaidluste algust oli Tallinna Vesi tuntud kui väga hea dividendimaksja, nimelt aastatel 2011–2016 jäi dividend 0,8–0,9 euro vahemikku ja pikaajaliste investorite meelest oleks saanud dividendi sellele tasemele tagasi tõsta, kuna tulemused olid igati tublid. Tallinna Vesi kui hea dividendiaktsia oli ka Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpiku“ üks positiivseid näiteid alustavatele investoritele.

Toomas Taube lisas, et ootab Tallinna Vee tulevikult selgust ja stabiilsust, et uued veetariifid jääksid seni kehtinud tariifidega võimalikult sarnasele tasemele. „Kasvu oodata oleks selles olukorras liigselt optimistlik. Pigem loodan, et võimalikud tagasilöögid oleks võimalikult väikese mõjuga. Rahvusvahelise vahekohtumenetluse osas mingeid kindlaid ootusi ja lootusi ei ole. Pigem oleks see meeldivaks boonuseks, kui vahekohus teeks Tallinna Vee jaoks mingilgi määral positiivse otsuse.“

Juba ligi nädala pärast ehk 3. mail selgub arbitraažikohtu otsus, millest selgub, kas investorite huve on kahjustatud ja kas kahju tuleb Eesti Vabariigil kompenseerida. Vaidlus Hollandi ja Eesti vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise üle kestab juba enam kui neli aastat ja Tallinna Vesi nõuab Eestilt 70 miljonit eurot kompensatsiooni.

Käesoleva aasta hakul aktiveerusid ka Tallinna maja- ja korterielanikke ühendavad liidud ning kutsusid pealinlasi üles Tallinna Vee vastu kohturetkele minema, et nõuda tagasi aastate jooksul liiga kõrge vee tasu. Ühise hagi suurusjärk võiks küündida 17,5 miljoni euroni. Aprilli keskpaigaks oli avaldusi pealinlastelt kokku kogunenud ligikaudu 500, kuid kohtusse minek pole veel kindel, kuna enne on vaja teha õigusanalüüs ning selgitada välja, kas on võimalik tõendada hinna ülemäärasust.

Erkki Rebane peab sellist hagi mõttetuks. „Kahjunõuet esitavast seltskonnast ei arva ma suurt midagi. Tallinnast väljas on tariifid palju kõrgemad. Tegelased otsivad seal lihtsalt oma 10 minutit kuulsust,“ ütles ta. Toomas Taube arvates pole sellise nõude protsess ja positiivse tulemuse saavutamine hagejatele kerge. „Tallinna Vesi on ennast näidanud väga tugeva vaidlejana ja oma õiguste kaitsjana. Seega võib ka veetarbijate nõude protsess, kui selline peaks siiski algama, venida väga pikaks ning veetarbijatele ei tarvitse see majanduslikku kasu tuua. Konkreetse veetarbija võimaliku nõude summa on üldjuhul väga väike ning samas peab veetarbija kandma menetluskulusid. Ka meedias esitatud info näitab, et nõuete kogumine ühishagi jaoks kulgeb vaevaliselt ning paljud veetarbijad leiavad, et suure tõenäosusega ei too see protsess neile reaalset tulu,“ möönis ta.

LHV Pank peab Tallinna Vee tulemusi igati heaks, firma suutis näidata ootustest veidi paremaid numbreid nii käibe kui ka kasumite osas. Käibe osas toetasid tulemusi kiire kasv ehitusteenuste müügis tütarettevõttelt Watercom. Kasumlikkust mõjutasid küll negatiivselt elektrikulude ja saastetasude järsk kasv, kuid seda aitas kenasti tasakaalustada üldhalduskulude langus, seda viimast eriti tariifivaidlusega seotud kulude vähenemise osas. Tallinna Vee edasine perspektiiv sõltub eelkõige tariifivaidluse lõplikest tulemustest.

Kuna firma läks hiljuti konkurentsiameti vastu uuesti kohtusse, võib vaidlus kesta veel mõnda aega. Küll aga on konkurentsiametil regulatiivseid võimalusi määrata ajutised madalamad tariifid veel enne vaidluse lõppu. "Klientide ühishagi ettevõtte vastu enam makstud vee hinna osas on võimalik, kuid praeguse seisuga tundub mulle selle edukuse tõenäosus samuti üpris väike. Aga kuna tariifivaidlustel on palju võimalikke lahendusi, siis kuni tulemuste selgumiseni oleme otsustatud Tallinna Vee aktsia väärtusele hinnangut mitte anda," rääkis LHV panga vanemanalüütik Sander Danil.

Täna avaldatud majandustulemustest selgus, et Tallinna Vesi ASi müügitulu kasvas esimeses kvartalis mullusega võrreldes 4,2%, 14,66 miljoni euroni ning puhaskasum oli 2,3% suurem ehk 6,68 miljonit eurot.