Tallinna Sadama kohtuasi võib pooleldi Poola kolida

Kohtunik Kristina Väliste täna Paszkowski kriminaalmenetluse üleandmist Poolale ei otsustanud. Kohtuistungid jätkuvad homme.

Eesti aegade suurim altkäemaksu kohtulahingu ehk Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi algus oli sõna otseses mõttes kuum. Süüdistatavate ring on niivõrd suur ja nende kaitsjaid nii palju, et kõiki osalisi oli keeruline kohtusaali ära mahutada. Pilgeni täis topitud kohtusaal muutus hetkega nii palavaks ja umbseks, et saalis viibijatel tuli pintsakud seljast heita. Lõpuks pidi avama ka kohtusaali ukse, et õhupuudusele natukenegi leevendust saada.

Tallinna Sadama altkäemaksusüüdistuste peategelased, sadama eksjuhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand ajakirjandusele kommentaare eriti ei jaganud. Kaljurand on valinud täieliku vaikimise tee. „See on minu õigus,“ ütles ta vaid. Kiil jäi ajakirjanike küsimuste peale lihtsalt äärmiselt napisõnaliseks. „Mitte mingisugust meeleolu pole. Eks vaatab, kuidas saab,“ ütles ta.

Kauaoodatud esimese sisulise kohtuistungi peategelaseks osutus hoopiski poolakas Jan Paszkowski. Omajagu aega kulutati kohtusaalis vaidlemisele, millist tõlki süüdistatav Paszkowski vajab. Nimelt ei saanud ta enda sõnul keelebarjääri tõttu paljudest taotluste ja dokumentide sisust aru. Paszkowskile oli küll kohtus tagatud suuline tõlge, ent tema kaitsja Elmer Muna sõnul peaks tal olema ka kirjalik tõlge. Kohus kaitsja nõuet ei rahuldanud.

Paszkowski on Poola tehase Remontowa esindaja ja süüdistuse järgi andis ta Allan Kiilile altkäemaksu, et Poola laevatehas saaks Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Prokuratuur esitas taotluse, et Jan Paszkowski üle võiks menetluse üle viia Poola. Nimelt käib Paszkowski üle samas süüdistuses kriminaalmenetlus nii Eestis kui ka Poolas, kuid sellised paralleelmenetlused ei ole kriminaalseadustiku järgi lubatud.

Seega pakkus prokuratuur välja, et Paszkowski üle peaks menetlus jätkama Poolas, mitte Eestis. Seda põhjustel, et Paszkowski on poolakas, tema emakeel on poola keel ja tal puudub Eestiga muu seos kui ainult Tallinna Sadama kohtuasi. Samuti on Paszkowski Tallinna Sadama kriminaalasjas seotud vaid ühe episoodiga, samas kui kohtu all on ka süüdistatavaid, kellel on kriminaalasjas seos mitme episoodiga.

Paszkowski kaitsja Elmer Muna sõnul ei oleks see aga kuidagi õige. Tema sõnul heidetakse Paszkowsile ette, et ta andis Toivo Prommi vahendusel Allan Kiilile altkäemaksu. „Ei ole võimalik lahendada olukorda nii, et ühe osapoole üle mõistetakse kohut Poolas ja teise kahe üle Eestis. See võib tuua kaasa vastuolulisi lahendusi, kuna neid asju ei ole võimalik lahendada teineteisest lahus,“ ütles Muna.

Kui viia Paszkowski üle kohtupidamine Poola, tuleks Muna sõnul sama loogika järgi Poolas kohut pidada ka Prommi ja Kiili üle. Seda lauset kuuldes muhelesid mitmed kohtusaalis viibijad, kaasa arvatud süüdistatav Allan Kiil ja tema kaitsja Aivar Pilv.

Muna rõhutas oma kõnes ka kriminaalasja mõistliku ajaga lahendamise vajadust. Tema sõnul jõutakse Tallinna Sadama kriminaalasjas lõpptulemuseni alles 3–4 aasta pärast. Praeguseks on menetlus Eestis käinud juba neli aastat. „See teeb kokku kaheksa aastat, samas kui Poolas pole Paszkowski kahtlustatav ja talt pole isegi tunnistusi võetud,“ ütles ta. Uurimine Poolas on Muna sõnul veel väga alguses, mistõttu on mõistlikum viia kohtupidamine lõpuni siiski Eestis. Muna sõnul ei ole loogilist vastust küsimusele, miks üldse tahab prokuratuur ühe süüdistatava menetlus Poola üle viia.

Muna viitas ka süüdistust juhtiva prokuratuuri huvide konfliktile. Nimelt hakkas tema sõnul prokuratuur taotlema Paszkowski süü menetluse Poola viimist siis, kui kuuldi, et kaitsjad kavatseda rõhutada sellele, et kriminaalasja uurinud ja uurimist juhtinud asutuste juhid on lähisuhtes. Nimelt on peaprokurör Lavly Perling ja kapo peadirektori asetäitja Martin Perling abikaasad.

Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv sõnas, et prokuratuuri taotlus on põhjendamatu. „Mul kui kaitsjal on kindel veendumus, et taotluse üleandmine Poola on prokuratuuri initsiatiiv, eesmärgiga muuta oma tõendamiskohustust väiksemaks,“ ütles ta. Pilve sõnul on prokuratuur astunud kohtu rolli, kuna on astunud ise suhtlusesse Poola prokuratuuriga, et uurida, kas nad võtaksid kohtuasja üle.

Pilve sõnul jääb arusaamatuks, kuidas üldse saab kohtumenetluse Poola üle anda, kui Paszkowski üle ei käi seal veel isegi mingit uurimist.

Prokuratuuri süüdistuse järgi nõustusid aastatel 2005–2015 Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Süüdistuse järgi moodustas altkäemaksust suurima osa ehk 3,5 miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Kuigi altkäemaksuga on seotud nii Türgi kui ka Poola laevatehased, on süüdistatavate ringis ja alanud istungil kohal vaid Poola tehase Remontowa esindaja Jan Paszkowski koos kaitsja Elmer Munaga. Türklased Eesti prokuratuuriga sisuliselt koostööd ei tee.

Kohtuistungid Tallinna Sadama kriminaalasjad pidi algama juba jaanuaris, kuid lükkusid edasi, sest kaitsja Paul Keres vaidlustas süüdistatava Ain Kaljuranna vara aresti alla jätmise. Veebruaris toimunud korraldaval istungil lahendas kohus taotlusi ja vaatas üle juba eelmise kohtuniku ajal paika pandud istungiajad. Kohtunikuks on Kristina Väliste, kes vahetas hiljaaegu välja senimaani Tallinna Sadama kriminaalasjaga tegelenud kohtuniku Julia Vernikova. Kohtunik vahetus, sest Vernikova läheb pensionile.