Põrandalahendusega ökoloogiline jalajälg väiksemaks

Nutikus ja keskkonnasäästlikkus on tänapäeva maailma märksõnad, millest ei saa üle ega ümber ka põrandate puhul. Miks mitte proovida klassikaliste puit-, laminaat- ja korkpõrandate kõrval ka keraamilisi plaate, looduslikku Marmoleumi või LVT-põrandakatteid, kirjutab maikuu Sisustaja.

Rohelise mõtteviisiga inimestele on kahtlemata kõige meelepärasem valik naturaalne linoleum Marmoleum, mida on toodetud juba üle 150 aasta, kuid saanud põrandatel jälle popiks. Floorini tootejuhi Tarmo Titovi sõnul on see hea alternatiiv naturaalsele puitpõrandale, mis oma pehmuse pärast tihti ei passi ühiskondlikele pindadele. „Erinevalt parketist talub naturaalne linoleum palju suuremaid koormusi ja sobib kasutamiseks nii kontorites, kaubanduspindadel kui ka koolides ja lasteaedadest, kus looduslik aspekt on väga oluline, sest lapsed on palju põrandal maas,“ räägib Titov, lisades, et samahästi sobib see kasutamiseks ka koduruumides.

Kuna Marmoleumil on mitmesuguseid häid tehnilisi omadusi, näiteks elektrijuhtivus ja akustika (helisummutusega 18 dB), on nende kasutusala väga lai. Samal ajal on see ka äärmiselt keskkonnasõbralik, vastupidav, kõrge kvaliteedi ja innovaatilise disainiga ning on välja töötatud spetsiaalselt tervisliku sisekeskkonna loomiseks. Marmoleum on ka ainuke CO2-neutraalne põrandakate, mis võib biolaguneda looduses paari aastaga.

Taas üks universaalne, äärmiselt vastupidav ja hooldusvaba põrandakate on LVT ehk imitatsiooniplaadid, mis on suurepärane asendus puidule, metallile või kivile. Floorini tootejuhi Tarmo Titovi sõnul on LVT puhul tegu ühe kiiremini kasvava tooterühmaga ja inimesed valivad seda üha teadlikumalt koju, sest tal on olemas kõik PVC-katte positiivsed omadused, nagu hea niiskustaluvus, kulumis-, kriimustus- ja UV-kindlus, akustika.

Oma suurepärase välimuse ja omaduste tõttu on need õhukesed vinüülplaadid leidnud laialdast kasutamist nii suure koormusega äri- ja kaubanduspindadel kui kodudes ja suvemajades.

Kontoripindade juures räägitakse järjest rohkem tõstetavatest põrandatest, mis võimaldavad viia kõik kommunikatsioonid põranda alla ning tagavad töökohtade mobiilsuse. Enam ei ole töökoht seotud pistikupesa asukohaga, vaid pistikupesa saab viia sinna, kuhu vaja. Floorini tehniliste põrandate spetsialisti Kaido Leola sõnul on tõstetavatel põrandatel väga palju kasutusalasid alates avalikest ruumidest, auditooriumide ja kõikvõimalike astmestike või poodiumide ehitamisest lõpetades büroohoonetega.

Tõstetavad põrandad on mugav lahendus kõikjal, kus on tegemist kaablite, serverite, kõne- ja andmesidega, räägib Leola. Kui tänapäeval oleme harjunud, et kõik tuleb üle õhu kätte ja andmed on „pilves“, siis tegelikult nõuab see järjest rohkem servereid ja kaableid. Järjest suurem arvutusvõimsuse ja andmemahu kasv nõuab järjest rohkem riistvara. See omakorda vajab jahutust. Tõstetavad põrandalahendused pakuvad leevendust mõlemale probleemile: kaablid tuuakse seadmekappidesse põranda alt ning jahutus suunatakse restidega seadmekappide ette, selgitab tehniliste põrandate spetsialist.

Kuid samahästi saab nendega luua ka kodus huvitavaid ja omanäolisi sisekujunduslikke lahendusi, näiteks süvistatud nurgakesed või liikuvad/erisugused tasapinnad. Ka kildudest koosnev põrand või põranda sisse ehitatud terraarium annavad köitva efekti.

Floorini keraamika tootespetsilist Birgit Simm räägib, et Eesti inimene muutub üha teadlikumaks sellest, et põrandaplaatidel on olemas libestumiskindlus, ent ikka veel kasutatakse keraamilisi plaate kõige rohkem vannitubades ja esikus. „Kui minna Itaaliasse või Hispaaniasse, siis seal on enamus majast kaetud keraamikaga, samas kui meil neid elutoas pigem ei kasutata,“ sõnab Simm, märkides, et need sobivad ka põrandaküttega.

Trend on see, et inimesed eelistavad järjest suuremaid plaate, sest elamised on suuremad ning nii on ka vuukimist ja tööd vähem. Kõige suuremad plaadid on keraamika tootespetsilisti sõnul mõõdus 100 x 300, kuid neid eelistatakse kasutada pigemini seinas, põrandatele pannakse rohkem suuruses 120 x 120 plaate.

Kuna plaatide valmistamise tehnoloogia kogu aeg uueneb, muutuvad need järjest õhemaks ja kergemaks, mis teeb ka nende paigaldamise imelihtsaks, sest nad on hõlpsasti käsitletavad. Ja ehkki näiteks 3,5–5,5 mm suurused plaadid näevad väga haprad välja, on nad tegelikult väga vastupidavad ega purune isegi haamrilöögiga. „Põrandaplaat on portselanplaat, mis tähendab, et teda on kuumutatud väga kõrge kuumusega, mistõttu on nad väga veekindlad,“ selgitab Simm, lisades, et neid võib paigaldada ka välja.

Nii nagu LVT-põrandakatete puhul, soovitakse ka keraamilistel plaatidel näha metalliimitatsiooni ja terrazzo efekti.

Huvitav ja eksklusiivne nišitoode on nahkpõrandad, mida saab panna nii koju kui ka mõõduka koormusega ühiskondlikesse ruumidesse. Kodus soovitab Lincona konsultant Kristi Vahemaa nahka kasutada kas elu- või magamistoas. „Naturaalne nahk on jala all mõnus ja soe ning selle väljanägemine on eksklusiivne,“ räägib Vahemaa.

Kuna nahkpõrandat valmistatakse kokkupressimise teel nahatööstuse jääkidest, on see taaskasutustoode ja hästi loodussõbralik. „Vastupidavus on nagu naturaalparketil, sest ta on looduslik materjal, kuid kontsakingaga käies jäävad mingi aja pärast nagu puidulegi täkked peale,“ kommenteerib Lincona konsultant ja ütleb, et sokiga või paljajalu käies pole kulumist karta, sest nahk on kaitstud tugeva lakiga.

Lisaks summutab nahk väga tõhusalt müra, sest nahkpõranda keskel on tugev plaat ja all kork. Ka paigaldada on teda lihtne, sest on täpselt samasuguse konstruktsiooniga nagu naturaalparketid või laminaadid. „Nahkpõrand paigaldatakse „ujuvana“, mis tähendab, et plangud ühendatakse omavahel liimivabalt ehk klikk-süsteemiga.“

Täpselt sama moodi nagu nahkpõrand, sobib ka korkpõrand vähese koormusega ühiskondlikku ruumi. „Tema miinus on liigne pehmus ja talle jäävad jäljed kergesti peale,“ ütleb Vahemaa. Samas nimetab ta korgi eeliseks säbrulise pinna, kust ei paista täkked välja. Ja kuna tegu on poorse materjaliga, taastub ta mingil määral ise.

Ka korkpõrand on hea mürasummutaja ning lihtne hooldada, piisab tolmuimejast ja hästi väljaväänatud lapist. Kõige suurem vaenlane on aga liiv. „Liiv on kõikide naturaalsete põrandate kõige suurem vaenlane, sest ta kriimustab põranda ära, ja kui kaitselakk on kriimustunud, läheb mustus materjali sisse ja ta hakkab kuluma ja määrduma,“ hoiatab Lincona konsultant.

Linnusilm OÜ juhataja Kärt Põldsam märgib, et kui 10–15 aastat tagasi vaadati parketi puhul seda, et see oleks teistsugune ja uhkem kui naabritel, siis nüüd ollakse vägagi hinnatundlikud ja ka hinnateadlikud. „Lõuna-Ameerika eksootiline kallis puit ja punakad toonid olid kunagi väga moes, kuid praegu eelistatakse vaid tamme, see on üliharv, kui keegi tellib eksootilist puitu,“ räägib Põldsam.

Sellegipoolest võtab parketi valik silme ees kirjuks, poeriiulitelt võib leida kõike: alates mosaiik- ja industriaalparketist lõpetades liistparkettide ning libisemis- ja veekindlate laevatekkidele mõeldud antiikpuust toodetega.

Linnusilm OÜ tehnikadirektori Himot Lippuri sõnul tasub täispuidust parketti valides arvestada kindlasti põrandakütte olemasoluga. „Kuna praegu on põrandakütet palju, tasub eelistada kahe- ja kolmekihilist parketti, mis on stabiilsem ja juba viimistletud,“ ütleb Lippur, märkides, et kõige sobilikum on põrandakütte jaoks tamm, seevastu kui kask, vaher ja pöök hakkavad paisuma ja tõmbuvad kokku.

Naturaalne puitparkett sobib nii ühiskondlikesse ruumidesse kui ka koju. Hooldus oleneb sellest, kas tegu on lakitud või õlitatud parketiga. „Kui on laisem inimene, siis võiks olla lakitud, sest selle hooldus on lihtsam. Õlitatud parketti peab kord aastas hooldama,“ soovitab ta.