Valitsus takerdus eelarvekõnelustesse

Põhiuudis oli lõpuks uudise puudumine: EKRE rahandus- ja siseministrite soov lõdvendada riigieelarve baasseaduse nõudeid struktuurse tasakaalu kohta toetust ei leidnud.

"Eelarve reeglite muutmise plaan, selle oleme praeguseks kõrvale pannud. Jätkame kehtiva riigieelarve baasseaduse alusel. Otsime kokkuhoiukohti ja võimalusi sama rahaga rohkem saavutada," ütles rahandusminister Martin Helme teisipäeva õhtul ajakirjanikele.

Veel läbirääkimiste eel rääkisid EKRE ministrid, et seniste struktuurse tasakaalu nõuetest loobumises on mingi kokkulepe olemas, aga nii peaminister Jüri Ratas kui Isamaa juht Helir-Valdor Seeder jätsid juba esmaspäeval tehtud avaldustes mulje, et "üle jõu elamist" eelarvesse ei mahu.

"Kõik on kokku leppinud, et alkoholiaktsiis langeb. Arutelu käib selle üle, millal, kui palju ja kas erinevale alkoholile sarnaselt või erinevalt," kinnitas Martin Helme. Ka Helir-Valdor Seeder ütles, et "oleme alkoholiaktsiisi langetamisele lähemal kui kunagi varem."

Lõplik kokkulepe puudub aga ka siin, sest pole selge, mille aktsiis siis langeb ja kui palju. Arvestades, et praeguste eelarvereeglite jätkumisel on tuleva aasta eelarves vaja leida hoopis kärpekohti, rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi isegi 100 miljoni euro ulatuses, siis on kesksel kohal hoopis kärpekohtade leidmine. Rahandusministri sõnadega: "Tuleb kasutada ära võimalusi muuta riiki tõhusamaks."

Kärpekohtade võimalusi esitlevad ministrid juba neljapäeval valitsuse istungil.

Aega jääb valitsusel üha vähemaks: kui erakorralisi istungeid ei peeta, ongi aega ainult sel neljapäeval kokkulepete tegemiseks, et järgmisel neljapäeval eelnõu heaks kiita.

Peaminister Jüri Ratas küll kinnitas ajakirjanikele, et Keskerakond seisab endiselt pensionite erakordse tõusmise eest, kuid praeguse seisuga ei ole teada ei see, kui palju, ega see, millal.

Kolmapäeval kinnitas Keskerakonna riigikogu liige Erki Savisaar, et järgmisel aastal võimuliit erakorralist pensionitõusu ei kavanda, samuti lükkub edasi pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seadustamine, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Vahepeal on ministeeriumite vahel ringe tegemas järjekordne majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi aruanne sellest, milliste riigiettevõtete (Eesti Teed, Nordica) erastamist võiks kaaluda, aga tuleb silmas pidada, et ühekordsed tehingud parandavad küll riigikassa rahavoogu, kuid eelarve struktuurse tasakaalu arvestamisel neid arvesse ei võeta.