Telia juht soovitab kas või sajandiku käibest kõrvale panna

“Peame riigi pakutud võimalusi erasektoris tugevamalt kasutama ja arendama,” ütles Pajos Pärnu juhtimiskonverentsil, mis kandis pealkirja “Muutu või sure”.

Pajos on Rootsis sündinud väliseestlane, kes on elanud nii Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias kui ka Colombias. Kogemuse pealt kinnitas ta, et juba 10 aastat tagasi oli Eesti maine IT-riigina väga kõrge. Seda kiitis Pajosele ka kunagine Colombia infotehnoloogia ja kommunikatsiooniminister Diego Molanoga, kes oli kursis meie e-valitsuse ja e-tervishoiuga ja ütles end olevat suur Eesti fänn. “Ehkki väike riik geograafilises mõttes, oli Eesti siiski infotehnoloogiavaldkonnas hästi tuntud. Seda ka Colombia ministri kabinetis,” rääkis Pajos.

Eesti edusammude taga oli Pajose hinnangul mitu riigile ja rahvale omast tugevust. Ta tõi näiteks oskustööjõu ja üldse head IT-oskused, hea ülikoolihariduse ja asjaolu, et kuigi kõrgkoolis õpitakse emakeeles, on eestlastel väga hea inglise keele oskus.

“Suurt rolli on mänginud ka rahva usaldus ametivõimude vastu, valitsuse vastu. See aitas kindlasti kaasa ID-kaardi süsteemi juurutamisele, mida paljud riigid maailmas püüavad üle võtta,” ütles Telia juht. “Lisaks on eestlastele omane ettevõtlikkus ja ettevõtlik vaim, inimesed otsivad uusi lahendusi ja see ongi viis, kuidas oleme tänasesse jõudnud.”

Infotehnoloogia on erakordselt kiiresti arenev valdkond. Euroopas mõõdab riikide digitaalset arengut indeks nimega DESI (digital economy and society index). Viimastel aastatel on Eesti olnud 8.-9. kohal, mis on tubli üle keskmise tulemus 28 Euroopa Liidu riigi seas, rääkis Pajos.

Ta nimetas viis valdkonda, mille põhjal indeks arvutatakse:

* ühenduvus: lairiba infrastruktuuri kasutuselevõtt ja selle kvaliteet ning mobiiliühendus;

* inimkapital: oskused, mis on vajalikud digitaalsete võimaluste kasutamiseks;

* internetiteenuste kasutamine: kui head on kodanike võimalused kasutada online-teenuseid, nagu mitmesugused võrgutegevused ja sisu tarbimine (videod, muusika, mängud jne), samuti võrgupõhised ostud ja pangandus;

* digitaalse tehnoloogia lõimumine: ettevõtete digitaliseerimine ja e-kaubandus;

* digitaalne tehnoloogia avalikes teenustes: avalike teenuste digitaliseerimine, e-valitsus ja e-tervishoid.

Pajos soovitas tähelepanu pöörata kahele viimasele kategooriale. "Avaliku sektori poolest on Eesti digitaalne suutlikkus väga hea, me oleme teisel kohal pärast Soomet,” kinnitas Pajos. “Aga nõrgem koht on digitaliseerimine eraettevõtluses ja seal tehnoloogia rakendamine, siin hakkab riik teistest maha jääma," ütles ta. Aastal 2018 oli Eesti selles kategoorias alles 19. kohal 28 liikmeriigi seas.

Pajos julgustas ettevõtete juhte kaasama innovatsiooni erasektorisse ja tõi mõne näite enda tegevusvaldkonnast, kuidas tehnoloogiat kaasata.

Üks selline võimalus on traffic analytics, mis näitab inimeste andmeid, kes asuvad mingis võrgustikus. "Me saame selle abil anonüümseid andmeid klientide liikumise kohta. Rõhutan, et klientide privaatsus on tagatud, me lihtsalt näeme tugijaamas inimeste liikumisi. Kui võtame Pärnu linna, siis saame teada, kus marsruutidel, tänavatel inimesed kõige rohkem käivad. Saadud teabe abil on võimalik ettevõtjal otsustada, kuhu piirkonda on mõtet rajada uus kauplus või sedagi, kuhu panna üles reklaamplakateid, selgitas ta.

Tema sõnul annab 5G palju suurema andmekasutusaja, madalama latentsusaja, tuhat korda kõrgema andmete edastamise võimekuse, ühtlasi saab pakkuda pikemat aku vastupidavusaega.

Üks olulisemaid asju on tema hinnangul 5G sub-meter positioning ehk võimekus leida üles kaotatud ese, seade või varustus. "Selle abil saab kadunud objekti avastada ühe meetri täpsusega – näiteks suures laos või ka maa all kaevanduses.”

Et konverentsi moto oli “Muutu või sure”, rääkis Pajos sellestki, kuidas uusimad tehnoloogilised lahendused saavad päästa elusid.

“Organite transpordiks kasutatakse juba droone, mis toimetavad vajaliku elundi kiiresti ühest haiglast teise. Või võtame olukorra, kus inimene saab südamerabanduse. Häirekeskusesse helistaja informeerib haige olukorrast, teatab asukoha ja kohe stardib droon defibrillaatoriga, et kohapeal olevad inimesed saaks seda haige peal kasutada enne, kui saabub kiirabi.”

Pajos kutsus erafirmasid ka üles infotehnoloogiat rohkem kasutama. “Riik on juba selleks palju teinud, peame kaasa aitama,” ütles ta.