Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ rõhutab RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.
- RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski. Foto: Indrek Saarmets
Uurisime RAIT ASi juhilt milline on olnud nende ettevõtte lugu, millisena ta näeb tulevikku ja mis siis ikkagi meie metsadest saab, kuidas neid targalt majandada.
Rait AS on juba 28 aastat tegutsenud puidutöötlemisega. Kui meenutate algusaastaid ja praegust, siis mis on muutunud selle aja jooksul kõige enam? Või siis – kas on midagi, mis on täpselt samamoodi nagu siis?
Raitwood on sarnaselt teistele puidutööstustele saanud tugevalt toetuda Eesti oma metsaressursile, mis kasvab ja end järjepidevalt taastoodab. See ressurss oli olemas 28 aastat tagasi ning on praegugi.
Eesti puidutööstussektoris on toimunud pöörane areng. Eesti on muutunud alul ümarpuitu ja hiljem esmatöödeldud puitu eksportivast maast maailmatasemel mehaanilise puidutööstusega riigiks, kus puit väärindatakse toodeteks ning viimistletud materjalideks. Hästi on teada puitmajade ekspordi edulugu. Oleme täna Euroopa suurim puitmajade eksportija.
Raitwoodis ja kogu metsa- ning puidutööstuse sektoris on teenitud vahendeid jõuliselt arengusse investeeritud. Konkurents on tihenenud, aga see on olnud edasiviiv jõud. Kes on tahtnud, see on saanud areneda samm-sammult. Avanevas turumaastikus olid alguses kõik amatöörid. Tänaseks on välja kujunenud professionaalsete oskustega sektor, kus on otseselt hõivatud üle 30000 inimese. Sarnase arengumustri on läbinud ka Raitwood.
Mõni ettevõte on järjepidev, kestes aastakümneid, teist muudetakse pidevalt, vahetuvad juhid jne. – mis on teie firmas stabiilsuse taganud?
Järjepidevusel on kaks alustala. Esiteks tasub rõhutada, et väärtust loovad inimesed. Meie jõud peitub tugevas meeskonnas, kellega oleme rajanud strateegia ja hoidnud fookust järjepideval väärtuse lisamisel kogu ahelas ning efektiivsuse otsimisel. Teiseks tegutseme puidusektoris, mis eksisteerib tänu meie regiooni metsade juurdekasvule ja sealt pärinevale toormevoole. Toormega varustamise stabiilsust aitab tagada ka tihe koostöö Nordwood saeveskitega, mis on meil ühises omandis Lemeks Grupiga.
Samuti oleme end järjepidevalt arendanud. See tähendab turgude otsimist üle maailma, keskendumist klienditeenindusele ja organisatsiooni arendamist. Tootmises oleme tegutsemisaastate jooksul rakendanud viite põlvkonda hööveldustehnoloogiat. Alustasime kõige lihtsamast, kuid oleme igal järgmisel kasvuetapil otsinud parimat saadaolevat lahendust ning selle enne järjekordset sammu täies mahus rakkesse pannud.
2018. aastal sai teil valmis uus hööveldustehas – kui suur oli investeering ja kuidas uus osa tööle on läinud?
Tehasesse, sellega seonduvasse infrastruktuuri ja kõigi töötajate töö- ning olmetingimustesse investeerisime aastatel 2017-2018 kokku 12 miljonit eurot.
Liitu Metsamajandusuudised.ee iganädalase TASUTA uudiskirjaga
SIIN.Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.