Viis aastat kestnud apteegireformi lõpuni on jäänud 8 viimast kuud, aga pooled on endiselt sügaval oma kaevikutes ja neid apteeke, mis uutele nõuetele ei vasta, on kaks korda rohkem kui neid, mis nõuetele vastavad.

- Pressibriifingul võtsid sõna (paremalt) sotsiaalminister Tanel Kiik, ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas ja Eesti Perearstide Seltsi juht perearst Le Vallikivi. Foto: Liis Treimann, Äripäev
Sotsiaalministeerium kuulutas esmaspäeval välja pressibriifingu apteegireformist, mille sõnumiks oli riigi esindajate mure, et seni pole eriti midagi toimunud ja seetõttu läheb reformiga kiireks. Kuulajatena saabusid sotsiaalministeeriumi viimastel minutitel enne ürituse algust lisaks telekaameratele ja ajakirjanikele ootamatult ka apteegikettide ja hulgimüüjate juhid, kes on reformi seotud osapool: neile ei tohi 2020 aprillist enam apteeke kuuluda.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.