Kanged ehitusfirmad surusid teineteist nurka

Kaks aastat tagasi hargnes tuntud peatöövõtja Bauschmidti probleemide kõrval lugu, mille värske peaosaline, K-Mosti uus omanik Bruno Lill hakkas kohtus tagasi nõudma Bauschmidti pankrotipessa müüdud kinnistut. Väidetavalt ei olnud Baumosti eksomanikul Mait Schmidtil tehinguks nõukogu luba.

“Olen sõpradelt küsinud Mait Schmidti kohta, kõik suhtuvad positiivselt. Kogu selle positiivse fooni juures, mis selle isiku suhtes turul on, on minul raske aru saada, mis siin viimase aasta jooksul toimunud on,” imestas tookord Lill.

Omanikeringi asunud Lill kahtlustas, et peale Vesse tänava kinnistu kahtlase liigutamise ei saanud sillaehitaja K-Most kinnistu eest raha. Veel taipas Lill enda sõnul pärast ostu, et K-Mosti halvas hüpoteekidega koormatud kinnistu emafirmale müümine. Lisaks oli Lill firmas eikeegi – Mait Schmidt püsis mõnda aega korralikult allkirjastamata paberite tõttu juhatuses.

K-Most, mida esindas juhatuse liikmena Schmidt, müüs pankrotihaldur Veli Kraavi nõusolekul Bauschmidtile kinnistu 100 000 euroga. “Minu jaoks on muutunud põnevaks eetika-filosoofiaküsimuseks, et K-Mosti juhatuse liige Mait Schmidt müüs pankrotis emaettevõttele 1,6 miljoni eurose kinnistu võileivahinnaga,” rääkis toona Lill.

Nüüd on Lill ettevaatlikum. “Kui asjad oleksid üheselt mõistetavad ja lihtsad, nagu mulle endale tundus, kui kaks aastat tagasi K-Mosti roolima hakkasin… Paraku ei ole asjad alati nii selged, nagu alguses tunduvad,” nentis Lill.

Lill ei laskunud detailidesse, mis täpsemalt kahe aasta jooksul selgunud on, kuid nüüd on laual kompromissettepanek, mis tooks Tallinnas asuva kinnistu uuesti K-Mostile. Samas jääb õhku küsimus, kas Schmidt käitus valesti, kui kinnistu mujale liigutas. Lill on siiani veendunud, et Schmidt tegi valesti, vastaspool temaga ei nõustu.

Pankrotihaldur Veli Kraavi sõnul annab kompromiss pankrotipessa lisaraha, Kraavi ennustab kompromissi sõlmimist septembri jooksul. “Ilma rahata ta (K-Most) kinnistut endale ei saa,” ütles aga Kraavi.

“Küsimus on, kui palju nad saavad, ja see summa on ainult üks osa kompromissist,” rõhutas samas Lill. “Kompromiss peaks olema selline, et K-Mosti ei ähvardaks enam pankrot.” Praegu on firma saneerimisel ning ettevõte täidab saneerimiskava, kinnitas Lill.

Igatahes on K-Most Bauschmidtile ka võlgu. “Teatud summa on Bauschmidt õigustatud saama,” nentis Lill. Kui palju raha Bauschmidt saaks, jättis Lill enda teada. “Summad ei ole seksikad – need ei ole miljonites eurodes. Need ei ole kosmilised, räägime mingisugustest sadadest tuhandetest eurodest.”

Mida Lill vastaspoolelt täpsemalt ootab? “See on kolme või nelja osapoole kokkulepe. Ei ole nii, et anna mulle krunt ja mina annan sulle kaks autot ja lähme lahku. Sellega on seotud firma garantiikirjad, kontserni konto kasutamised… Kompromiss tähendab, et osapooled teevad juriidiliselt ebaselges või kahtepidi tõlgendatavas olukorras mööndusi.”

Lill kahtleb, kas raha maanduks kindlasti Bauschmidti rahakotti. “Vaidlus on käinud selle üle, kelle kinnistu see on: kas see on K-Mosti, Bauschmidti või panga kinnistu. Armukolmnurk on olnud,” ütles Lill.

Bauschmidt ise on võlausaldajate, sealhulgas tellijatega jätkuvalt kohtus. Veli Kraavi sõnul võitis Bauschmidt kohtu esimeses astmes enamiku vaidlustest, kuid need jätkuvad ringkonnakohtus.

Pankrotimenetlus lõpeb ilmselt paari aasta pärast. “Esimene voor asju saab vast järgmise aasta sügiseks klaariks,” märkis Kraavi.

Aasta 2016 lõpus saabus uudis, et väga edukas peatöövõtja Bauschmidt läheb saneerimisele. Juba järgmise aasta kevadel teatas firma pankrotist, võlgu kogunes ehitajal miljoneid eurosid. Bauschmidti kogu vara väärtus ulatus 2-3 miljoni euro kanti.

Suurim võlausaldaja on Luminor pank, kellelt võttis Bauschmidt laenu, et osta pensionipõlve pidama hakanud Anatoli Kononenkolt 1,3 miljoni euroga K-Most.

„Praegu tuleb ka pisar silma. Väga raske on rääkida sellest,“ ütles Bauschmidti omanik Mait Schmidt paar aastat tagasi Äripäevale. „Raske uskuda, et varadest saaks nii palju raha, et kõik võlad suudaksime maksta. Imesid ei juhtu.“

Kraavi hinnangul tõmbasid Bauschmidti vee alla vaidlus arendaja Endoveriga ja paar kahjumlikku objekti. Samuti julge laienemine. „Suurelt ette võetud asjad. Väga suurt puhvrit ka ei olnud, millega võimalikke auke katta. Maksejõuetuse põhiline põhjus on miinuses objektid, millega Bauschmidt hävis.“

Bauschmidt tegi leppetrahvi nõudnud Endoveriga kokkuleppe, mis ei olnud Kraavi sõnul mõistlik. Selle asemel pidanuks kohtule panustama.

Kokkuleppe järgi kaotas Bauschmidt rohkem kui pool miljonit eurot. “Mul on tunne, et Bauschmidtile tehti ikkagi liiga,“ lausus Kraavi paari aasta eest.