FOTOD: Parim ühistujuht seljatas pankroti

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kuulutas oktoobris korteriühistute suurfoorumil 15. korda välja parimad korteriühistud üle Eesti ning tunnustas tublisid ühistujuhte.

Tänavuseks parimaks korteriühistu juhiks tunnistati Saaremaa ühistujuht Anneli Arder, korteriühistu Võilill juht (aadressil Torni 7, Kuressaare). Anneli Arder aitas oma ühistu välja väga keerulisest olukorrast, asudes ühistujuhi kohale ajal, kui ühistut ähvardas pankrot.

“Tänaseks on Anneli Arder olnud ühistujuht juba 16 aastat. Selle ajaga on ta toonud ühistu välja rahaliselt raskest seisust ja leidnud vahendeid maja tervikrenoveerimiseks kuni pööningukorruse ja lisakorterite väljaehitamiseni piirkonnas, kus selline praktika ei ole levinud,” rääkis Mardi. Maja ja selle ümbrus on saanud uue särava välisilme ja majaelanikud on oma ühistujuhiga väga rahul. “Ühistujuhi eestvedamisel on tehtud ühiseid korrastustöid ja ühistus on välja kujunenud oma traditsioonid, näiteks kingitus igale majja sündinud uuele ilmakodanikule ja tema vanematele,” tutvustas võitjat suurfoorumil Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Korteriühistute selle aasta konkursil valiti parimad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

Lisaks jagati ka hulgaliselt eriauhindu. Auhinnasaajad sõelus välja konkursi komisjon, kuhu kuulusid Kaie Kunst majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Heikki Parve sihtasutusest KredEx, Ants-Olle Sõmer Tallinna linnavaraametist ning Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnad anti üle korteriühistute XXII suurfoorumil.

“Tore on näha, et järjest rohkem tuleb korteriühistute konkursile tugevaid konkurente väljastpoolt Tallinna ja Tartut, pilt muutub kirjumaks. Konkursile esitatud kandidaatide tase on järjest kõrgem ja konkursi komisjonil järjest keerukam üht ja ainust võitjat valida,” kommenteeris Mardi.

Mardi sõnul jäi tänavu sõelale mitu ühistut, mis on teinud midagi uut, kohanenud paindlikult kaasaegse elamuehituse väljakutsetega ja võtnud ka ühena esimestest kasutusele innovatiivseid lahendusi, mis juba mõne aasta pärast on tõenäoliselt väga populaarsed.

“Seetõttu otsustas komisjon ka sel aastal anda välja mitu eriauhinda, et tunnustada neid julgeid ühistuid ja ühistujuhte,” märkis Mardi.

Konkursi võitja puhul on kõiges tunda, et ühistu püüdis võimalikult palju ette mõelda ja korrastada kõike, mis tundus vajalik. Selleks kasutati Kred­Exi ja omavalitsuse toetust, pangalaenu ja elanike oma vahendeid.

Lisaks KredExi renoveerimisnõuetele otsustas ühistu teha veel mitu tööd ilma toetusrahata: renoveerimise käigus lisati rõdud igale korterile, ehitati välja nõudluspõhine tsentraalne ventilatsioon, 30 KW päikeseelektrijaam, mille jaoks rajati eraldi varikatusraam, individuaalsete gaasiboilerite asemele paigaldati tsentraalne sooja vee süsteem.

Ehitati uuesti välja keldrikorrus, paigaldati majasisene optilise kaabli võrk, mis lubab elanikel lihtsalt ja kiiresti ilma täiendavate kaabliteta vahetada teleteenuste pakkujat, renoveeriti trepikojad, sh vahetati kõikide korterite välisuksed nõuetekohaste tulekindlate uste vastu, välisustele paigaldati videoga fonolukusüsteem, ehitati uued tuulekojad.

Majale paigaldati turvakaamerad ja kõikidesse korteritesse nutikodu süsteem, mis võimaldab jälgida energiatarbimist, maja ette ehitati vihmavett imav kividest tee, vahetati välja välistrassid ning paigaldati jäätmete süvamahutid. Maja otsaseinale tehti aga suur valgustatud seinamaaling, mille autor on maailmas tuntud Argentina tänavakunstnik Animalitoland.

Tänavu andis komisjon välja neli eriauhinda, et tõsta esile ühistuid, mis on viinud renoveerimisel ellu lahendusi, mis on eeskujuks korteriühistutele, kel sama tüüpi majad.

Eriauhinna rõdude lahenduse eest võitis korteriühistu Järveotsa 43 Tallinnast. “Selle eriauhinna saaja on rekonstrueerinud korterelamu täies mahus, mille käigus soojustati katus ja välisseinad, vahetati aknad ja välisuksed, vahetati küttesüsteem, paigaldati soojustagastusega ventilatsioon, paigaldati päiksepaneelid, korrastati elektrivarustus, remonditi liftid, tehti siseviimistlustööd ja veel palju muud.

Eriauhinna toob ühistule aga rõdude lahendus: rõdude kandekonstruktsioonide remont koos esipaneelide täieliku vahetuse ja kergklaaside paigaldamisega,” tutvustas Mardi.

“Kuna rõdupaneelide vahetus ei kuulunud KredExi toetatavate tööde hulka, maksid elanikud selle eest ise,” märkis ta.

Eriauhinna sai korteriühistu, mille hruštšovkat peeti enne renoveerimist nii koledaks ja kiriku kõrvale sobimatuks, et isegi lammutamine oli jutuks.

“Tänu ühistu juhatuse suurele tööle ja koostööle linnaga lammutamisest loobuti. Tehti terviklik rekonstrueerimine, sh soojustati fassaad, vahetati kõik aknad puitakende vastu, paigaldati soojustagastusega tsentraalne ventilatsioon; vahetati vee- ja kanalisatsiooni trassid, küttesüsteem muudeti kahetorusüsteemiks. Hoone sai nutikodu seadmed. Eriti avaldas muljet katuse- ja taastuvenergialahendus – vahetati kandekonstruktsioonid ja katusekate ning paigaldati uuendusliku meetodiga päikesepaneelid, nii, et need jääksid katusekattega ühte tasapinda,” ütles Mardi.

Kitse 18a kortermaja Pärnus sai täiesti uue sisu ja ilme. Lisaks maja soojustamisele, akende vahetusele, katuse vahetusele, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetusele, õhksoojustagastusega ventilatsiooni paigaldusele ja elektrisüsteemi uuendamisele läks senine ahiküttel maja, kuhu jäid osaliselt küll alles ahjud-kaminad, üle keskküttele. See tähendas aga uue keskkütte- ja sooja vee süsteemi ehitamist.

Konkursi võitnud ühistu on teadlikult juba aastaid otsustanud panustada oma koduümbrusesse eesmärgiga rajada lopsakas, hooldust suhteliselt vähe nõudev ja igal aastaajal kaunis aed.

“Ja selle tulemuse on ühistu ka tänaseks saavutanud. Aia loomisel kasutati kujundaja abi ja kõik aia arendamisega seotud kulud katsid majaelanikud ühiselt kogutud rahast,” tutvustas Mardi.

Ilusa koduümbruse konkursil torkab alati silma korteriühistute leidlikkus. Isegi väga väikesel maalapil suudetakse elanike tahtmise ja osavate kätega kujundada väga omapäraseid ja pilkupüüdvaid aedasid,” rääkis Mardi.

Komisjon otsustas lisaks peaauhinnale anda välja veel eriauhinna, mis kannab nimetust “Oaas keset linna”. Selle sai korteriühistu Komandandi 7a/7b Kuressaares, mille juht Ervin Varik on ühistujuhi ametis olnud veerand sajandit. “Maja ise asub muinsuskaitse piirkonnas, mistõttu selline renoveerimine, nagu enamik ühistuid läbi viib, ei ole seal võimalik. Seega on ühistu otsustanud panustada ilule – ühistu liikmed on oma kulu ja kirjadega loonud väikese ja armsa imedemaa, kus külalisel imestusest suu lahti jääb kõigi nende skulptuuride, valgustite, pinkide, kiikede ja muidugi suure hulga värviliste rooside keskel,” kirjeldas Mardi korteriühistute liidust.

Eriauhinna saaja on viinud läbi kortermaja tervikrenoveerimise, mille käigus rajati soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, uuendati üldelektrisüsteem, renoveeriti veesüsteem.

Maja sai uue katuse ja kiviplaatidest n-ö käsitööfassaadi, mis laoti kokku kivi kivi haaval. Majal on uus kõnnitee- ja parklaala.

“Aga eriauhinna toob ühistule üks detail renoveerimise juures, mis on veel Eestis haruldane ja annab tunnistust sellest, et tegemist on ühistuga, mis loob kodu, kus igal majaelanikul on hea olla. See enamikule inimestest märkamatuks jääv detail on spetsiaalne vaegnägijatele mõeldud kõnnitee ühele majaelanikule. Tee on ehitatud ühe osana majaesisest kõnnitee- ja parklaalast. See on näide sellest, kuidas renoveerimisega ei saavutata mitte ainult energiasäästu, kulude kokkuhoidu või meeldivat koduümbrust, vaid et õigel ajal tehtud targa otsusega saab ühistu oluliselt parandada ka erivajadustega elanike elukvaliteeti,” ütles Mardi.