Miks üks kaubanduskeskus on klientidest tulvil ja teine hõre? Teenuse- ja tootedisaini ning turunduskonsultatsioone pakkuva Erik Sakkovi sõnul seisneb peamine viga selles, et arhitektid oskavad ilusaid hooneid luua, sest kliendid oskavad neid küsida, kuid kellele ja mis põhjusel neid rajatakse, mõeldakse alles siis, kui asi valmis ning see inimestele ei meeldi, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

- Erik Sakkov Foto: Julia-Maria Linna
„Arhitekt teeb kunsti, kuid seda silma, et see ka lõpptarbijaile ehk inimestele meeldivaks ja investorile äriliselt tasuvaks teha, kõigil pole. Konsultant peaks olema juures juba hoone planeerimisel. Ta peaks olema esimene, keda kuulatakse,“ usub ta. Kaubanduskeskuse hilisem n-ö korda tegemine või ka lihtsalt muutmine on palju raskem, ning seinu ja kommunikatsioonide asukohti võib olla keeruline ning vahel ka võimatu muuta. "Kõige alguses tuleks mõelda kliendi peale ja sellele, mida ning keda sa hoonesse tahad? Ja kas kliendiks on pinda rentiv järjekordne kingapood või inimene, kes sinna kingapoodi tuleb?“ tõstatab Sakkov olulised küsimused.
Seotud lood
Suvehooaja lähenedes valmistuvad paljud Eesti ettevõtted suuremaks töökoormuseks. Rohkem kliente, rohkem tellimusi, rohkem liikumist. On täiesti loogiline, et sellega koos kasvab ka vajadus lisatööjõu järele – olgu selleks abikäed köögis, leti taga, ladudes või suurüritustel. CVKeskus.ee tööportaal aitab igal aastal sadadel tööandjatel hooajaks sobivaid inimesi leida. Aga tõeliselt edukad on need, kes ei otsi lihtsalt käsi appi, vaid näevad hooajatöös pikemat mängu.