Paljude ametist lahkunud tippjuhtide käsi on hõõrunud kuldsed käerauad ehk lepingutingimus, mis keelab mõnda aega samas valdkonnas tegutseda. Mõjukad Eesti tippjuhid tunnistavad, et selline piirang võib olla kui unistuste puhkus, aga võib ka jalust niita.

- “Ettevõte on oma valdkonnas turuliider, heas seisus, teenib kasumit – miks siis töösuhe läbi sai?" meenutas esimest ehmatust Lemminkäinenist pärast 23 aastat lahkuma pidanud Sven Pertens.
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
“Järelemõtlemise periood. Sõidad endiselt firma autoga, saad palka, otsesed kohustused puuduvad, kuid tegevusvabadus on piiratud. Raske on vaimselt ümber lülituda puhkerežiimile, leides end uudsest ja ebamäärasest olukorrast,” kirjeldab Sven Pertens. Ta lahkust ettevõttest Lemminkäinen Eesti 2016. aastal, jättes seljataha 23 aastat firma ülesehitamist, tööd ja pühendumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.