Inimesed on valmis panustama parema (globaalse) elukeskkonna saavutamisse, kuid ainult juhul, kui see ei puuduta nende sissetulekuid, ei vähenda nende heaolu, sotsiaalset kindlustunnet ning elatustaset. Kui möödunud aasta septembris avaldatud
Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetas 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liidu plaani muuta majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks, siis oktoobris Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses langes pooldajate arv 52 protsendi juurde. Küsitluste erinevus seisnes selles, et oktoobri uuringus märgiti ära ka võimalik põlevkivienergia kasutamise lõpetamine. See ilmestab väga selgelt ühiskonna seisukohti – valmisolek kauge mõjuga keerulisteks ühiskondlikeks kokkulepeteks ja muudatusteks on reeglina olemas vaid juhul, kui see ei eelda otsest materiaalset panust üksikisikult või lihtsalt öeldes ei mõjuta vastaja elujärge negatiivselt.