Eesti ettevõte Hyperon OÜ püüab oma Mabini maskikastidega leida viise, kuidas kasutatud ühekordseid maske ümber töödelda ja ringlusesse tagasi saata – teha koroonapandeemia tõttu üle kogu maailma tohututes kogustes kasutusele võetud maskidest midagi paremat kui prügimägedele kogunevad segaolmejäätmed, kirjutab 27.05 ilmub Äripäeva erileht Vastutustundlik ettevõte.

- Ühekordse maski näol on prügi mõistes tegemist komposiittootega, mis sisaldab metalli, plasti ja kummi, mis tuleb eraldada. Kasutatud maskide ümbertöötlemisest saadakse firmas WeeRec mustad plastgraanulid, mis segatakse firma teise toodangu hulka. Foto: Ilmar Kelder
Hyperoni kaubamärgi Mabin maskikastide projektijuhi Irja Tamkivi sõnul ei ole isegi Eesti kohta teada täpseid andmeid, kui palju neid maske tegelikult kasutatakse või neid ringluses on. “Eestis kasutatakse hinnanguliselt 20–30 miljonit maski aastas, aga mõne arvutuse alusel lausa 40–50 miljonit,” ütles ta ning lisas, et osa maske on siia tulnud riigihangetega, osa on ettevõtted otse sisse ostnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.