Silmeti megatehas võib Ida-Virumaale luua tuhat töökohta
Euroopa huvi vähendada rohepöördeks kriitiliste toorainete sõltuvust Hiinast ja tuua haruldaste muldmetallide väärtusahelat kodumandrile võib Ida-Virumaale tuua mitmesaja miljoni euro ulatuses investeeringuid ja luua tuhat töökohta.
NPM Silmeti tegevdirektori Raivo Vasnu sõnul plaanitakse haruldaste muldmetallide tootmist laiendada. Kas hakatakse ka püsimagneteid tootma, sõltub sellest, kas doteeritud Hiina tootjatega on võimalik konkureerida. Foto: Liis Treimann
Neodüümist valmistatavatest püsimagnetitest, mida kasutatakse muuhulgas tuulegeneraatorites, elektriautodes ning kaitse- ja kosmosetööstuses, imporditakse Hiinast aastas 16 000 tonni ehk 98 protsenti ühisturu vajadusest.
Ekspeaminister ja Sillamäe Sadama omanik Tiit Vähi arvab, et elu Ida-Virumaal läheb kiiresti veel halvemaks, mis siis, et sinna on tulemas sajad miljonid eurod ja poliitikud käivad piirkonnas järjest rohkem nägu näitamas.
Eesti pea miljardi euro suurune taastekava eelnõu ootab tagasisidet. Raha on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks, eelkõige rohe- ja digipöörde investeeringuteks.
Saamaks teada, kas või kuidas saaks Eestis vesinikku kasutada, korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) suuremate projektide võimaliku huvi kaardistamise. Selle esimeses etapis laekus 21 teatist, milles anti teada soovist investeerida 1,5 miljardit eurot.
NPM Silmet kirjutas 2019. aasta kasumiaruandesse kahe miljoni suuruse kahjumi. Kuigi haruldaste metallide hinnad stabiliseerusid selle aasta alguses, on tootja tulevikuprognoosid siiski ebakindlad.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.