Ettevõtjad: jäik tööränne on seadnud majandusarengule klaaslae
Kui praegune kvoodipõhine töörände poliitika jätkub, siis peavad ettevõtjad juba lähiajal esitama endale valusa küsimuse – kas teha kasvuplaanides allahindlusi või pühkida kodumaa tolm jalgadelt?
Bolti kaasasutaja Martin Villigu sõnul seisab Eesti üks tuntumaid IT-ettevõtteid silmitsi küsimusega, kas hoida enda peakontorit Eestis. Foto: Andras Kralla/Äripäev
„Kas eestlastel on mingi perversne huvi olla eluaeg sulane?“ küsis tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas Eesti Panga korraldatud töörände konverentsil. Aasa hinnangul valitseb Eestis võõrtööjõu suhtes palju alusetuid hirme, mille tulemusena jätkab tööjõupuudus aina süvenemist ja ettevõtjate kasvuvõimalused kahanemist.
Kas tahtlikult või mitte, igatahes ütles minister Andres Sutt eelmisel nädalal avalikult välja, et riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamist lihtsamaks teha. Kuigi ministri sõnad on kõlanud, hoiavad plaani ettevalmistavad ametnikud detaile aga kiivalt endale.
Tööstuse majandustulemused on viimastel kuudel olnud hiilgavad ja võiksid olla veelgi paremad, kui jätkuks vaid materjali ja töökäsi. Ent me teeme ka liiga palju tööd liiga vähese raha eest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.