Selle nädala olulisematest lugudest tõusid esile kogemuslugu, kuidas uusarendusse korteri broneerinud koduostjad jäid pika ninaga ning kuidas euribori tõusu ees tekib hirm.
- Kiili Kodukvartali ehitus. Pingelised ajad kinnisvaraturul on tekitanud klientide ja arendaja vahel arusaamatusi. Foto: Andras Kralla
Nädal varem küsis Äripäev arvamusliidritelt ettevaadet sügiseks. Kas elu läheb märgatavalt raskemaks?
Küsitlusele vastanud arvamusliidrid peavad ees terendavaid muresid loetledes vahepeal sisse hingama, kuid nad ei hädalda.
Oma hinnangu andsid näiteks endine peaminister Mart Laar, Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare, Ehitustrusti juht Kaido Somelar, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja teised.
Kodubroneerija tunneb, et ta lasti üle
Äripäev kirjutas teisipäeval, kuidas
Kiili Kodukvartalisse kodu osta tahtnud kliendil lõpetati ootamatult broneerimisleping, põhjuseks toodi ehitushindade meeletu tõus. Üsna pea sattus klient peale, kuidas arendaja aktiivselt uusi kliente otsib.
Koduostja sõnul jääb talle täiesti arusaamatuks, mida arendaja Fonde Holding teha üritab. "Ju siis nõudlust on – saab kliente üle lasta ja uutele pakkuda kõrgema hinnaga," ütles ta.
Euribori tõus hirmutab
Teisipäeval ilmus ka lugu, et euribor tõuseb ning paljud juba teavad, et see tähendaks suuremat igakuist kodulaenu tagasimakset. Tekib õigustatud küsimus, kas seda on võimalik vältida näiteks fikseerides oma laenulepingus intressimäär, nii et see ei sõltuks ujuvast euriborist.
Majandusekspert ja investor Kristjan Lepik on kindel, et praeguses turukeskkonnas oleks variant interssimäär fikseerida küllaltki mõistlik.
"Muidugi see sõltub hinnast, mida saab fikseerida ja kas ning mida pank pakub," selgitas Lepik.
Tegevusetult seisev Eesti võib isegi olla hea
Kolmapäeval kirjutas Äripäev, et kiireima inflatsiooniga Euroopa riigina seisab Eesti pealtnäha stoilises rahus, samal ajal kui teised Euroopa riigid alandavad aktsiise, võtavad energiafirmade kasumit endale ja jagavad toetusteks. Eesti ettevõtjad jäävad arvamusele, et populistlikke samme pole vaja tõesti astuda, samas suuremas hädas olijaid peaks aitama küll.
Näiteks Alexela nõukogu liige ja Biofuel OÜ juhatuse liige Andreas Laane ütles, et Eesti on inflatsiooniga mittetegelemise osas tõenäoliselt üks radikaalsemaid riike, aga seda mitte tingimata negatiivses mõttes.
"Paljud riigid tegelevad täna turu moonutamisega: seavad hinnalagesid, alandavad aktsiise ja makse, mõni teeb suuri toetusi. See, et Eesti neid meetmeid veidi vähem teeb, võib kindlasti lühiajalises perspektiivis Eesti ettevõtted ja tarbijad panna keerulisemasse seisu," ütles Laane.
Oma mõtteid jagasid ka Kagu-Eesti ettevõtluse eestkõneleja, Bercman Technologiesi nõukogu esimees Kuldar Leis ning tehnoloogiasektorit esindav ja Tuul Mobility emaettevõtte Comodule'i kaasasutaja Kristjan Maruste.
Valitsus lagunes
Kallasele sai viimaseks piisaks laialiminemises teadmine, et Reformierakonna vastu töötavad lisaks Keskerakonna fraktsioonile ka valitsuskabineti liikmed.
Äripäev kirjutas juhtkirjas, et Kaja Kallase reedene otsus Keskerakond ja tema ministrid valitsusest välja visata on kauaoodatud samm, millele raske vastu vaielda. "Hea, et see ussipesa lõpuks laiali saadeti. Peaminister lõpuks kehtestas end, kiitus," selgus toimetuse seisukoht.
Seotud lood
Äripäeva küsitlusele vastanud arvamusliidrid peavad ees terendavaid muresid loetledes vahepeal sisse hingama, kuid nad ei hädalda.
Kiili Kodukvartalisse kodu osta tahtnud kliendil lõpetati ootamatult broneerimisleping, põhjuseks toodi ehitushindade meeletu tõus. Üsna pea sattus klient peale, kuidas arendaja aktiivselt uusi kliente otsib.
Euribor tõuseb ning paljud juba teavad, et see tähendaks suuremat igakuist kodulaenu tagasimakset. Kas seda on võimalik vältida näiteks fikseerides oma laenulepingus intressimäär, nii et see ei sõltuks ujuvast euriborist?
Kiireima inflatsiooniga Euroopa riigina seisab Eesti pealtnäha stoilises rahus, samal ajal kui teised Euroopa riigid alandavad aktsiise, võtavad energiafirmade kasumit endale ja jagavad toetusteks. Eesti ettevõtjad jäävad arvamusele, et populistlikke samme pole vaja tõesti astuda, samas suuremas hädas olijaid peaks aitama küll.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”