Nädala lood. Tallinki magus diil ja Eesti vassinud tehnoloogiaidu

Kes aga hoiab silma peal krüptomaailmal, teab, et alanud nädal tõi suure uudise, et Eesti kodanikke kahtlustatakse enam kui poole miljardi dollarini ulatuvas pettuses. Politsei ja FBI teatasid, et Sergei Potapenkot and Ivan Turõginit kahtlustatakse Ponzi skeemina toimiva ettevõtte loomises. Inimesi kutsuti investeerima krüptokaevandusse HashFlare. Kahtlustuse kohaselt kasutati investeeringutena saadud raha mittesihipäraselt ega arendatud krüptoraha, millesse inimesed investeerisid.

Ettevõttel oli sadu tuhandeid kliente üle maailma ning võimalik kahjusumma on kahtlustuse kohaselt üle poole miljardi euro. Kuritegelikul teel saadud tulu legitimeerimiseks osteti kinnisvara ja kasutati riiulifirmasid.

Neljapäeval kirjutasime, et börsifirma Tallink Grupp sai aastate jooksul riigile kuuluvalt Tallinna Sadamalt sadamatasude erikokkuleppe järgi miljonite eurode eest soodustusi, teistele reisijaid vedavatele konkurentidele tuleb selline ebavõrdne kohtlemine praegu suure üllatusena.

Seni avalikkuse eest varjus olnud info seab hoopis teise valgusesse ka liiga kõrgete sadamatasude tõttu Tallinki 2021. aastal Tallinna Sadama vastu esitatud hagi. Tallink leidis esitatud nõudes, et aastate 2016-2020 eest peaks riigiettevõtte hüvitama neile ligi 21 miljonit eurot. Vaidlus päädis selle aasta alguses sõlmitud kohtuliku kompromissiga edaspidises tasu vähendamisest.

Toona majandusminister olnud Juhan Parts andis samuti asjale selgitusi ning raius nagu rauda, et tema erikokkulepetest ei tea. Loe meeleolukat intervjuud eksministriga siit.

Loe ka, mida kirjutas asja kohta Äripäev oma juhtkirjas.

Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal ka lugu sellest, kuidas USA Esindajatekoja värske raporti kohaselt vassis eestlase Tanel Suurhansu kaasasutatud idufirma ID.me oma tehnoloogia kohta ja jättis koroona ajal abivajajad rahata.

USA valitsusasutused palkasid vastuolulise tuvastustehnoloogia ettevõtte koroonakriisi haripunktis lastetoetusi ja töötutele abirahasid maksma. Mõnes osariigis pidid ameeriklased videokõne ootejärjekorras selleks veetma 4–9 tundi, kirjutab Motherboard/Vice.

Samuti ilmus sel nädalal ettevõtete TOP 100 ehk rivistatud on Eesti 100 parimat ettevõtet. Kuigi see aasta algas TOP 100 tabeli esiotsa firmadele hoogsalt, siis nüüd on käes palju keerulisem aeg, nii et juba saavutatu hoidmine on kiiduväärt tulemus. Selle aasta TOP 100 tabel on üsna metalli- ja puidufirmade nägu, aga sinna mahub ka valgustite tootja Glamox, kes on 13. kohal. Mida ettevõtjad rääkisid, loe siit.