Põllumajandajad ootavad uuelt valitsuselt ukrainlaste tasustamiseks ühtlustatud süsteemi, sest senine nõue sisuliselt eristada sõjapõgenikke ja ülejäänud ukrainlasi raskendab ettevõtjate hinnangul tööjõukriisi lahendamist.

- Eestis on põllumajanduses leidnud tööd paljud ukrainlased, nende seas on ka sõjapõgenikke.
- Foto: Liis Treimann
Harjumaal mahetoodetele keskenduva Saidafarmi juht Juhan Särgava nentis Äripäeva raadios, et tööjõukriis jõudis haripunkti mõne aasta eest. See pani Särgava mõtlema, et võib-olla tuleb minna lehma alla ka ise. Leevendust pakkusid aga ukrainlased, kes tahtsid Eestis töötada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.