Suur muutus kolme aastaga: eestlastel on järjest raskem maatükke osta
Eestis on eraisikutel järjest raskem maad ja metsa osta, ütles kinnisvaramaakler ning metsa- ja põllumaa müügiga tegelev Margus Ader. Põhjus on selles, et välisfirmad ja -fondid jõuavad sageli ette.
Kinnisvaramaakler ning metsa- ja põllumaa müügiga tegelev Margus Ader oli varem laskesuusataja ja tegeleb praegu spordikommentaatorina. Foto: Paul Poderat / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Suur muutus on tema sõnul aset leidnud umbes kolme aastaga.
Selle asemel, et riik eramaid kokku ostma hakkab, võiks hoopiski mõelda, kuidas vähendada inimeste huvi maa müümise vastu, leiab ettevõtja Aivar Berzin.
Ranged nõuded, keerulised kliimaolud ja linnainimeste pahameel metsaraiete üle on seadnud täbarasse olukorda väikemetsaomanikud, kes näevad pahatihti lahendusena metsamaa müüki, kirjutab Erametsaliidu juht Ando Eelmaa.
Saaremaa ühele suuremale eraisikust maaomanikule kuulub umbes Kärdla linna jagu põllumaad, teine aga hoiab Kuressaares kindluse kõrval enda käes tervet rohtus tänavat, kus linn tahaks tegelikult kinnisvaraarendust näha.
Maaeluminister Mart Järvik plaanib panna riigi kümnete miljonite eurode eest eramaid kokku ostma, et neid seejärel noortele peredele kas üürida või müüa. Plaan tekitab endistes maaeluministrites segadust, kuna praegu riik hoopiski müüb igal aastal suures koguses maid. „Tekiks totter olukord,“ ütles keskerakondlane Tarmo Tamm.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.