Homme algava NATO tippkohtumise eel pole selge, mis sõnastuses räägitakse Ukraina liitumisest. On võimalik, et Vilniusesse kogunevad valitsusjuhid kirjutavad lõppteksti valmis ise.
- Vilniuse linnapildis on meelsus selge: Ukraina koht on NATOs ja Putini oma Haagi sõjatribunali ees. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Leedu pealinnas toimuv NATO tippkohtumine tõotab tulla viimaste aastate olulisim. Arutada on nii Ukraina sõjaga seotud teemad kui ka Rootsi liikmelisus ning mõistagi kogu idatiiva kaitsmine. Ent millised on need plaanid detailis, ei tea ka Vilniust väisavad valitsusjuhid. Sest arutelud ja vaidlused pole siiani lõplikku tulemust andnud.
Homne tippkohtumine algab kell 13, mis tähendab, et teksti kokku leppimiseks on aega vähem kui ööpäev. Tõsi, diplomaatias, kus otsused sünnivad üldsegi mitte harva alles 12. tunnil, pole see liiga lühike aeg.
Põhiline küsimus on: kui konkreetne teekaart antakse Ukrainale NATOga liitumiseks ja missuguseid julgeolekugarantiisid pakutakse ajaks, mil Kiiev ei kuulu veel alliansi liikmete sekka.
Idapoolsemate liikmesriikide soov on eelkõige see, et Venemaale antaks sõnum: see, mida öeldakse, seda ka tehakse. Julgustava sõnumi andis neile tänane uudis, et tippkohtumisel osaleb ka Ukraina president.
Soov vältida 15 aasta taguseid vigu
Seotud lood
Hinnalipikul 38 miljonit
NATO tippkohtumine on Leedule tõeline julgeolekualane väljakutse, milleks kulub riigieelarvest 38 miljonit eurot, kirjutab Verslo Žinios.
Välisminister Margus Tsahkna usub, et Prigožini mäss on Venemaal toimuva jäämäe tipp ning Venemaa-vastaste meetmete tulemus hakkab riigis mõju avaldama ka poliitiliselt.
Liikmesriigid pikendavad NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega aasta võrra, kirjutab Politico.
Ebaõnnestumised rindel võivad sundida Venemaa presidenti Vladimir Putinit hakkama saama mõne sigadusega, hindasid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning riigikaitsekomisjoni liige ja NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid saates “Globaalne pilk”.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.