Globaalne briifing: Jaapani keskpank ähvardab lasta Lääne turud põhja

August on aeg, mil kogu Vana Euroopa puhkab. Sõda Ukrainas sellest aga mõistagi ei rauge, mistõttu vallutasid rindeteated ka selle nädala uudisvoo. Kuid sõja taustal podiseb nii mõnigi suur globaalne lugu, mis võib näidata tõsisemalt hambaid juba lähinädalatel.

Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina sadamate pihta. Pärast viljaleppest lahkumist on raketituli tabanud nii suurimat sadamat Odessas kui ka mitut väiksemat Doonau jõel. Kiievi sõnul on Kremli eesmärk üksainus ja küüniline: tekitada Aafrikas näljahäda. Rünnakute järel on hakanud teravilja hind maailmaturul taas tõusma.

Viljaleppe taustal mädaneb tüliõun Poola ja Ukraina vahel. Poolas on sügisel üldvalimised, kus annavad suuresti tooni põllumeeste mured. Need põllumehed ei taha näha Ukraina vilja üle Poola piiri liikumas. Poola presidendi kantseleisse kuuluv Marcin Przydacz valas sel nädalal veel õli tulle, kui nõudis Kiievilt tänulikkust Varssavi senise panuse eest. Kommentaarile järgnesid mõlemapoolsed saadikute väljakutsumised, ehkki vaatlejate sõnul krutib pinget ka Venemaa, mis tahab näha Poolat-Ukrainat omavahel tülitsemas.

Poolal on muresid Valgevenega. Teisipäeval rikkusid Valgevene helikopterid Poola piiri. Varssavi sõnul oli rikkumine tahtlik, sest kopterid lendasid väga madalalt, et vältida radaripilti sattumist. Poola valitsuse sõnul viiakse piirile Valgevenega rohkem vägesid. Pingeid on juba tõstnud asjaolu, et Valgevenes paikneb mitu tuhat Wagneri palgasõdurit.

Puhkav Euroopa otsib uut juhti. Ehkki Brüsseli koridorides ulub praegu üksnes tuul, on Euroopa pealinnas suur küsimus: kellest saab tuleval aastal Euroopa Komisjoni uus president? Sakslanna Ursula von der Leyen pole siiani kinnitanud oma kavatsust jätkata, sest väidetavalt jahib ta hoopis NATO peasekretäri kohta. Oma vagu ajab siseturuvolinik, prantslane Thierry Breton, kes seisab Euroopa praeguse protektsionistliku tööstuspoliitika eest. Jätkuv ebamäärasus tähendab, et juba praegu jookseb komisjon enda poliitilist tulevikku kindlustavatest volinikest tühjaks.

Donald Trump pole kaugeltki mängust väljas. USA endisele riigipeale esitati sel nädalal mitu süüdistust, millest karmimad hõlmavad tema rolli 6. jaanuari ülestõusus, mis sõltuvalt perspektiivist oli kas riigipöörde katse või lihtsalt veidi üle käte läinud meeleavaldus. Kohtupidamine ekspresidendi üle on pretsedenditu, kuid see pole seni Trumpi populaarsust mõjutanud. Endiselt on ta rahva silmis vabariiklaste esikandidaat ning vähemalt mõne arvamusküsitluse järgi ka järgmise aasta sügisel vähemalt sama suurte võiduvõimalustega kui ametis olev president Joe Biden.

Rassismiskandaal Soomes jätkub. Soome valitsust kollitavad rassismiskandaalid, mis on jätnud seni sügavaima jälje peaministriparteile. Petteri Orpo Koonderakond kaotas kuuga üle kahe protsendi toetust, sest koalitsioonipartnerite Põlissoomlaste ministrite Riikka Purra ja Wille Rydmani minevikust on ujunud välja rassistlikud blogipostitused-sõnumid. Põlissoomlane Vilhelm Junnila jäi samal põhjusel juba juunis oma ametist ilma.

Pühapäeval kohtuvad Varssavis Valgevene opositsioonijuhid. Svjatlana Tsihhanovskaja juhtimisel arutavad dissidendid, mis saab nende poliitikast ja riigist edasi. 9. augustil ehk kolmapäeval möödub kolm aastat presidendivalimistest, mille Lääne sõnul võitis Tsihhanovskaja. Toona järgnes opositsiooni meeleavaldustele ülikarm mahasurumine ja tagakiusamine, mistõttu pages ka Tsihhanovskaja riigist. Tema abikaasa istub endiselt trellide taga.

Mitte ainult “Oppenheimer”. Pühapäeval mälestatakse Hiroshimas USA tuumarünnaku 78. aastapäeva, kolmapäeval tehakse sama Nagasakis. Režissöör Christopher Nolani kassahiti “Oppenheimer” tõttu on tuumatemaatika taas kogu läänemaailma aktiivmälus. Mõlema pommi hävitav mõju on mõistagi selge ka ukrainlastele, keda on viimase pooleteise aasta jooksul korduvalt tuumalöögiga ähvardatud.