- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,4%270,49
- OMX Riga0,14%871,89
- OMX Tallinn−0,5%1 735,82
- OMX Vilnius−0,01%1 041,01
- S&P 500−0,29%5 983,99
- DOW 30−0,86%43 910,98
- Nasdaq −0,09%19 281,4
- FTSE 100−1,22%8 025,77
- Nikkei 225−1,78%38 674,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,94
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,77
- OMX Baltic−0,4%270,49
- OMX Riga0,14%871,89
- OMX Tallinn−0,5%1 735,82
- OMX Vilnius−0,01%1 041,01
- S&P 500−0,29%5 983,99
- DOW 30−0,86%43 910,98
- Nasdaq −0,09%19 281,4
- FTSE 100−1,22%8 025,77
- Nikkei 225−1,78%38 674,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,94
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,77
Miljardi euro küsimus: kuidas 2025. aasta eelarves moos kommi sisse saadakse
Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
Uues eelarves jõudis valitsus vaevu kokkuleppele jõuda, kui juba põhjustab küsimusi see, kuidas täpselt kavatsetakse ületulevaks aastaks leida lisavahendeid ja -kärpeid miljardi euro eest või kas tegelikult poleks lisaraha vaja isegi 1,3 miljardit eurot.
Mõningast valgust sellele küsimusele heitis nii tänane pressikonverents kui ka värske riigi eelarvestrateegia dokument, kust muu hulgas selgub, et keskkonna ja taastuvenergeetika pealt kavatseb riik koguda 180 miljonit eurot lisaks.
Tänavu tehti tulevaks aastaks eelarvepositsiooni parandamiseks otsuseid kokku 500 miljoni euro eest, rääkis peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil. Riigikaitse, sisejulgeoleku ja kas või IKT-investeeringute jaoks on ületulevaks aastaks ikkagi vaja leida veel vähemalt 430 miljonit eurot. Seda "julgeolekumaksu" alles arutatakse, tõdes ta ning keeldus kuidagi täpsemalt defineerimast, milliste võimaluste vahel isegi valik võiks olla.
Riigieelarve ja eelarvestrateegia
Erinevalt riigieelarvest ei ole riigi eelarvestrateegia seadus, vaid lihtsalt arengukava. Selles kirjapandu ei ole valitsuse jaoks siduv. Ometi annab see aimu valitsuskoalitsiooni poliitilisest suunast või vähemalt sellest, et kui mõnest tulureast loobuda, siis kui palju tuleks kuskilt mujalt juurde leida, et sarnaste eelarveliste eesmärkideni jõuda.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et valitsus ei tahtnud Vihulas tõesti habeme- või koeramaksu kehtestada, aga laias laastus on valida: kas kärpida jõuliselt neid teenuseid, mida inimesed on harjunud riigilt saama – sotsiaaltoetuseid, tervishoidu – või teha lõpuks debatt, kust uus raha leitakse.
Aga peame siis debatti. Kust tuleb raha, kuhu kaob tolm, kuidas saada komm moosi sisse. Vabandust, moos kommi sisse.
välisminister, Eesti 200
Seotud lood
Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.
Palgatõusule kulub 4 aastaga 21 miljonit
Riigieelarve raskete oludega seoses on rahandusminister Mart Võrklaev teinud ettepaneku kärpida kõrgepalgaliste riigiteenijate edasist palgatõusu nii, et näiteks kohtunikel kasvaks palgad nelja aastaga 30 protsendi asemel 15 protsenti.
Valitsus peaks näitama paljuküsitud eeskuju ning katma vähemalt poole maksumaksjate pea kohale jäetud 400 miljoni euro suurusest august kärbetega. Rõhk sõnal "vähemalt", kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.
Enimloetud
2
Investorid otsivad uusi edulugusid ka Eestist
Viimased uudised
Hetkel kuum
Investorid otsivad uusi edulugusid ka Eestist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
