Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
- Kaja Kallas rääkis kuluralli pidurdamise eelarvest. Viimased kaks Kallase valitsuse eelarvet olid koos lisaeelarvetega kokku 3,5 miljardi euroga miinuses. Foto: Andras Kralla
Uues eelarves jõudis valitsus vaevu kokkuleppele jõuda, kui juba põhjustab küsimusi see, kuidas täpselt kavatsetakse ületulevaks aastaks leida lisavahendeid ja -kärpeid miljardi euro eest või kas tegelikult poleks lisaraha vaja isegi 1,3 miljardit eurot.
Mõningast valgust sellele küsimusele heitis nii tänane pressikonverents kui ka värske riigi eelarvestrateegia dokument, kust muu hulgas selgub, et keskkonna ja taastuvenergeetika pealt kavatseb riik koguda 180 miljonit eurot lisaks.
Tänavu tehti tulevaks aastaks eelarvepositsiooni parandamiseks otsuseid kokku 500 miljoni euro eest, rääkis peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil. Riigikaitse, sisejulgeoleku ja kas või IKT-investeeringute jaoks on ületulevaks aastaks ikkagi vaja leida veel vähemalt 430 miljonit eurot. Seda "julgeolekumaksu" alles arutatakse, tõdes ta ning keeldus kuidagi täpsemalt defineerimast, milliste võimaluste vahel isegi valik võiks olla.
- Margus Tsahkna, Mart Võrklaev, Kaja Kallas, Lauri Läänemets Foto: Andras Kralla
Riigieelarve ja eelarvestrateegia
Erinevalt riigieelarvest ei ole riigi eelarvestrateegia seadus, vaid lihtsalt arengukava. Selles kirjapandu ei ole valitsuse jaoks siduv. Ometi annab see aimu valitsuskoalitsiooni poliitilisest suunast või vähemalt sellest, et kui mõnest tulureast loobuda, siis kui palju tuleks kuskilt mujalt juurde leida, et sarnaste eelarveliste eesmärkideni jõuda.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et valitsus ei tahtnud Vihulas tõesti habeme- või koeramaksu kehtestada, aga laias laastus on valida: kas kärpida jõuliselt neid teenuseid, mida inimesed on harjunud riigilt saama – sotsiaaltoetuseid, tervishoidu – või teha lõpuks debatt, kust uus raha leitakse.
Aga peame siis debatti. Kust tuleb raha, kuhu kaob tolm, kuidas saada komm moosi sisse. Vabandust, moos kommi sisse.
Margus Tsahkna
välisminister, Eesti 200
Seotud lood
Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.
Palgatõusule kulub 4 aastaga 21 miljonit
Riigieelarve raskete oludega seoses on rahandusminister Mart Võrklaev teinud ettepaneku kärpida kõrgepalgaliste riigiteenijate edasist palgatõusu nii, et näiteks kohtunikel kasvaks palgad nelja aastaga 30 protsendi asemel 15 protsenti.
Valitsus peaks näitama paljuküsitud eeskuju ning katma vähemalt poole maksumaksjate pea kohale jäetud 400 miljoni euro suurusest august kärbetega. Rõhk sõnal "vähemalt", kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.