Pandeemia viis riidemüügi internetti, kuid tarbijate naasmine füüsilistesse kauplustesse on seadnud Briti e-kaubanduse pioneerid tõsiste raskuste ette.
- Klientide tõmme vanasse heasse nelja seina ja akendega füüsilise poodi on miski, millega e-kaupmehed üha rohkem arvestama peavad Foto: Tanel Meos
Ali Hall ja Julie Lavington lõid Ühendkuningriigis tegutseva naisterõivaste e-poe Sosandari 2016. aastal. Mõne aastaga jõudis poe aastane müügikäive 42 miljoni naelsterlingini.
Nende uusim kasvuplaan ei seisne aga värskes digitaalturunduskampaanias ega uute suunamudijate värbamises, vaid kauplustes: ettevõtte asutajad teatasid detsembris, et plaanivad tänavu avada suuremates linnades kuni kaheksa füüsilist poodi.
Põhjus on lihtne: hoolimata e-kaubanduse buumist riigis, mis oli juba varem üks maailma enimarenenud veebiturge, müüakse enamik riideid endiselt tavapoodides.
„Miks ei peaks me sihtima seda 60 protsenti, vaid mängima ainult 40 protsendile?“ küsib Hall, viidates tava- ja veebipoodide müügimahtude osakaalule Ühendkuningriigi moekaubaturul.
Värske huvi füüsiliste kaupluste vastu on tähelepanuväärne suunamuutus võrreldes 2020. ja 2021. aastaga, mil mitte-esmavajalike poodide korduv sulgemine COVID-19 leviku tõkestamiseks andis olulise tõuke e-kaubanduse müügimahule ja lennutas kõrgustesse veebipõhiste rõivamüüjate (ASOSe, Boohoo, Sosandari, Zalando jt) aktsiahinnad.
Toimetaja märkus: Eesti Posti jaoks oli viimane pühadeperiood tavapärasest rahulikum, eraklientide tellimine kasvas vaid protsendi võrra. Tuli see kehvast keskkonnast või äkki e-poodide tüdimusest? Suurbritannia kogemus näitab, et
Viru tänava butiikidel võiks olla lootust särada küll. Veel enam tasub seda trendimurdu tähele panna neil kaupmeestel, kes lootsid mujale Euroopasse hooga sisse murda.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”