Arvamuskonkursile Edukas Eesti, kus peavõit on 10 000 eurot, saab töid esitada märtsi lõpuni ehk veel neli nädalat.
- Arvamuskonkursi Eduka Eesti auhinnalaud ei piirdu suurte rahaliste preemiatega. Pildil õnnitleb žürii liige Ain Hanschmidt eelmise konkursi lõputseremoonial üht nominenti, Eesti Gaasi lemmikuks valitud TalTechi vanemteadurit Hella Riisalut. Foto: Andras Kralla
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2024.
Märtsi alguse seisuga oli konkursile laekunud juba ligi poolsada ideed ja iga päev toob lisa. Nagu alati, on osalejate seas avalikkusele tuntud nimesid – ettevõtjaid, teadlasi, ökonomiste –, kuid Äripäeva ehk korraldajate ning toetajate esindajatest moodustatud žürii silmis on kesksel kohal idee, mitte autori tiitel.
Eelmise hooaja võitis Heidelbergi ülikooli majandustudeng Martin Palmiste, kes pakkus välja
uue lähenemise heitmekaubandusele, mille autor ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus.
Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga parimale rohepööret puudutavale ideele.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada
selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected]. Tööde esitamise
lõpptähtaeg on 31. märts 2024.
Võidutöö, mida teavad kõik
Tänavu on mitu Eduka Eesti ideed juba vastukaja tekitanud, näiteks kohe konkursi alguses ilmunud Fred Kaasiku pakutud mõte
RMK börsile viimisest, Margus Raha
fosforiidi kaevandamise võimalikkusest ja Einari Kiseli lugu
Estlink 3 uuest trassist. Aga nagu tavaliselt, on ilmunud ka üsna vapustavaid mõttelende, nagu Mikk Vainiku
kosmosekoristuspäev või Põim Kama
ajapank.
Et konkursil välja käidud ideed võivad tegelikkuseks saada aastaid hiljem, näitab 2015./2016. aastal hooaja võitnud Priit Alamäe
“personaliseeritud riigi” käsitlus, mis kaheksa aastat hiljem on jõudnud koguni koalitsioonilepingusse kui “personaalne riik”, ja mille üle poliitikud nüüd kirglikult vaidlevad.
Käesolevast hooajast on nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.
Seotud lood
Arvamuskonkursil Edukas Eesti tõid Äripäeva arvamustoimetajad esile mitu tööd, mis on pälvinud teistest rohkem tähelepanu.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti on kestnud kuu aega ning seni on esitatud 11 arvamustööd. Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe tõdes, et lugude teemad ei ole piiritletud ning kujutlusvõime võib jõuda ka kosmosesse.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.