Valed valikud pööravad majanduse taastumise surnud kassi põrkeks

„Majanduses nimetatakse taastumist teinekord surnud kassi põrkeks (langusele järgnev ajutine tõus, mida peetakse ekslikult taastumiseks – toim). Eesti majandus on ajas tagasi langenud umbes neli aastat ja sellest taastumiseks ei piisa, et kass põrkab samale kohale tagasi, vaid peaks põrkama kõrgemale,“ rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Kuna välisinvesteeringute meelitamisega on tema hinnangul lähiaastatel geopoliitilise olukorra tõttu keeruline, keskenduks ta sektori haaval valdkondade nina vee peale tõstmisega.

„Alustada tuleks töötlevast tööstusest, millel ühiskond suuresti seisab. Eesti väiksusel on see võlu, et sektorites on 3‒5 ettevõtet, kes annavad tooni ja suuna ning neilt saab küsida, milliseid kriitilisi asju on vaja teha, et algaks investeerimistsükkel. Ja siis leida võimalus need asjad teha. Teist võimalust tegelikult ei ole,” selgitas Hääl. „Arengukava töörühma ei ole mõtet kokku kutsuda, see ei paranda ka riigikassa seisu lähiaastatel.“

Eksportiva Saku Õlletehase juht Jaan Härms selgitas saates, et joogitööstusele andis välisturgudel hoobi näiteks kulude kiire kasv. „Toiduainetööstus on energiamahukas. Energiakulude ja kõrge inflatsiooni tõttu me paljudes ekspordiriikides enam ei konkureerinud, kuna teistel riikidel olid tootjatele toetusmeetmed, mis andsid võimaluse kiire hinnatõusu aeg üle elada,” rääkis ta. Kuna Eestis seda rahapuuduse põhjendusel ei tehtud, kaotasid mitme sektori ettevõtted tema sõnul müüki ja turge.

Hääle sõnul on aga selge, et kõigi muresid ei suudagi lahendada ja adekvaatne on ka väide, et raha ei ole. „Teatud sektorid võiksid olla Eestile strateegiliselt olulised ka 2030., 2035. või 2040. aastal. Nende sektorite elujõu ja konkurentsivõime taastamine peaks sel aastal olema prioriteet, sellest järgnevatel aastatel võiks riigikassa seis paraneda.“

Maksude tõstmise asemel tuleks tema sõnul keskenduda sellele, et majandusruum võimaldaks eksportivatel ettevõtetel luua suuremat lisandväärtust ja see tagab ka suurema maksutulu. „Seda tegemata on homme veel vähem raha.“

Maksu- ja õigusruumi stabiilsus on üks, mida peavad lisaks kohalikele oluliseks ka välisinvestorid. „Stabiilsusega on eriti viimasel aastal olnud üsna kehvasti,“ märkis TREV-2 juht Sven Pertens. „Algas selline maksuralli, millele küll praegu on käsipidur peale tõmmatud, kuna on vist kõigile selgeks saanud, et lõputult makse tõsta ja välja mõelda ei saa, sest sellest hakkavad tekkima tagasilöögid.“

Teiseks soovitab Pertens keskenduda transpordiühendustele – kui lennuühendustega on enam-vähem, siis maanteed pole heas seisukorras ja raudtee on praegu tema sõnul praktiliselt ainult siseriiklikuks kasutuseks, sest Venemaa suunal transiiti ei toimu. „Sellesse peaks riik lähiaegadel panustama, et transpordiühendused oleksid mitmekülgsed ning pakuksid võimalusi inimeste ja kaupade liigutamiseks.“

Ehkki kriis on veidi töötajate värbamist lihtsustanud, siis süvenev töötajate puudus ning sellest tingitud kiire tööjõukulude kasv ja energiahindade kerkimine pidurdavad arengut. „Kui energia on kallim kui ümberkaudsetes riikides, siis on samuti väga keeruline konkurentsis olla ja leida häid põhjused, miks kalli energia ja tööjõuprobleemidega riiki investeerida,“ rõhutas Pertens.

Lisaks kohanemisele ning uute turgude ja võimaluste leidmisele soovitasid kõnelejad ka ettevõtjail oma vajadusi valjemal häälel selgitada kas ise või ettevõtlusliitude kaudu. „Eesti väiksuse puhul tekib tihti vastureaktsioon, kui mõni ametnik või poliitik teeb otsuse, mis mõjub mõnele sektorile hästi,“ rääkis Hääl.

„Me peaksime sellest valehäbist üle saama. Riigi eesmärk peakski olema see, et muutus tooks mingis sektoris Eesti ettevõtetele kasumi. Riigil läheb seda paremini, mida suuremad on Eestis tegutsevate ettevõtete kasumid, mitte vastupidi,“ lisas ta.