Riigikontroll: olmejäätmete pärast on Eestil trahv varsti soolas
Eesti on kaugel sellest, et kohustuseks võetud 50% olmejäätmetest 2025. aastaks ringlusse võetakse, ja pole viimase üheksa aastaga eesmärgile lähemale jõudnud, teatas riigikontroll.
Liigiti kogumisega on enam kui kümne aastaga harjutud, aga ringlusse võtmise lubaduse täitmisest on Eesti veel kaugel, meiega samas paadis on veel 16 liikmesriiki.
Foto: Erik Prozes
Ringlussevõtu eesmärkide saavutamata jäämise korral ähvardavad Eestit Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv.
Pealinna prügilafirma Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS sai eelmisel aastal 1,2 miljonit eurot kahjumit aastaid varem maksmata jäetud keskkonnatasude tõttu.
Ettevõtted ei tohiks ESG tavade loomisesse ja rakendamisse lõdvalt suhtuda. Kaugel pole hetk, kus tekib võimalus määrata märkimisväärseid trahve ja konfiskeerida valeandmete abil teenitud tulu, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja sama büroo jurist Meri-Ly Karjus.
Roheline metall on 2024. aasta vanametallituru olulisim märksõna, kirjutab Kuusakoski ASi juhatuse liige Toomas Kollamaa Äripäeva Infopanga jäätmekäitluse konkurentsiraportis.
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.