Swedbank kannab vastutust selle eest, et Ukraina sõda võimalikuks sai, ütleb Rootsi ajakirjanik Axel Gordh Humlesjö. Ta avaldas hiljuti raamatu sellest, kuidas Vene eriteenistus FSB jälgis Põhjamaa suurimas pangas toimuvat. FSB nuhkis ka ajakirjaniku enda järele.
- Kui Axel Gordh Humlesjö alustas raamatu kirjutamist Swedbank rahapesu kohta, ei aimanud ta, et lugu ei tule mitte rahast, vaid poliitikast. Foto: Journalisten
Swedbanki rahapesuskandaal 2019. aastal raputas Eesti ühiskonda. Panga Balti filiaalide kaudu liikus 2007.–2015. aastal 5,8 miljardit dollarit kahtlast raha, mis oli seotud muu hulgas Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitšiga, Vene oligarhi Iskander Mahmudoviga ning Magnitski juhtumiga. Kõik selle tõid avalikkuse ette Rootsi telekanali SVT ajakirjanikud koostöös Eesti uurivate ajakirjanikega.
Kuid sellega Swedbanki paljastused ei lõppenud. Tänavu avaldas SVT ajakirjanik Axel Gordh Humlesjö koos kaasautori Lars Bergega raamatu, mis räägib Swedbanki loo nurga alt, mida ajakirjanikud isegi varem ei aimanud – millist rolli mängis pangas toimuvas Vene salateenistus FSB.
Raamat algab 2005. aastal, kui Swedbanki Rootsi peakontori tippjuht Peter kohtub Moskvas Metropoli hotellis prostituudi Jelenaga. Nii saab Venemaa salateenistus Peteri kohta kompromiteerivat materjali.
Seotud lood
Prokuratuur lõpetas Swedbanki endiste Eesti juhtide rahapesu kriminaalasja, sest Venemaalt ei saadud tõendeid kätte.
Swedbank pani kõrvale 40 miljonit Rootsi krooni (veidi üle 3,5 miljoni euro), kuna valmistub diiliks USA järelevalvega, kes uurib panga varasemaid eksimusi rahapesu tõkestamisel.
Kuigi kohati on raske, siis hoiame kolleegidega kokku, rääkis Swedbank Eesti peadirektori kohusetäitja Olavi Lepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis pangas valitsevast sisekliimast.
Läti rahvusvaheliste suhete instituudi direktori asetäitja Karlis Bukovskis leiab, et keskpanga juhi Ilmars Rimševicse juhtum on vaid üksik mädaõun – Läti pangandussüsteemi teised viljad on heas korras.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.