“Hakata sinna nüüd raha matma…” Riigi plaan toetustega uusi kortereid ehitada külvab skepsist
Ettevõtjad kahtlevad, et ministeerium suudab arendajad mõnesaja tuhande eurose boonusega Ida-Virumaale meelitada ning lisaks nähakse, et riik hakkab lihtsamate lahenduste valimise asemel ise turutõrget looma.
“Hakata sinna nüüd raha matma...” kahtleb kinnisvaraekspert Tõnu Toompark, et toetusega on võimalik Ida-Virumaa korteriturgu käima tõmmata. Foto: Liis Treimann
“Riigil rahaga nagunii midagi teha pole, eks võib siis kulutada,” kritiseeris kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Mul on raske uskuda, et riigil on võimekust turgu sellisel moel teise suunda keerata.”
Isegi kui küttearved kasvavad, näevad korteriühistute juhid kurja vaeva, et elanikud otsustaksid renoveerimise kasuks. “Ei, meile pole seda vaja, me oleme kahe aasta pärast surnud,” kõlas vastuseks plaanile kahte maja soojustada.
Möödunud aastal tegid välismaalased Eesti kinnisvaraturul aasta varasemaga võrreldes kaks korda rohkem müügitehinguid kui ostutehinguid, enim müüsid venelased ja soomlased, selgub maa-ameti ja Kinnisvara24 statistikast.
Kehv julgeolekuolukord ei pea turismiäri heidutama: selgub, et ameeriklased käivad Narva jõe ääres, et Venemaad pildistada. Mitte kõik turistid ei tunneta Eestis teravat julgeolekuohtu.
Kolmapäeval kasutusloa saanud 100 miljonit maksnud NPM Narva magnetitehase ehitus viidi lõpule plaanitust varem, sest esimene klient tahab toodet kätte saada nii pea kui võimalik.
Alates sellest aastast peavad suur- ja börsiettevõtted oma keskkonna- ja ühiskonnamõjud avalikustama. See on üks esmastest sammudest kliimamuutuste vastu võitlemisel, aluseks 2015. aastal ÜRO-s vastu võetud Pariisi kokkulepe.