• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,24%6 025,59
  • DOW 30−0,18%43 220,5
  • Nasdaq −0,34%19 963,17
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,24%6 025,59
  • DOW 30−0,18%43 220,5
  • Nasdaq −0,34%19 963,17
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 12.04.17, 10:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks eelistada uues majas pelletikütet?

Eesti asub laiuskraadil, kus ei saa kliima tõttu kuidagi läbi kütmata. Kuidas oma kodu soojaks saada, on iga majaomaniku enda otsustada ja eriti teravalt tõuseb see probleem uue maja ehitamisel. Valikuid on palju – alates traditsioonilisest halupuuga kütmisest kuni soojuspumpadeni ning selle tegemine sõltub paljuski pererahva keskkonnateadlikkusest ja -hoolivusest. Kõige keskkonnasõbralikum ning samal ajal sõltumatum on pelletiküte, mis tagab sooja toa hea hinnaga ja mugavalt, ütleb SB Keskkütteseadmed OÜ ärijuht Aavo Isak.
Miks eelistada uues majas pelletikütet?
Täiesti uudse lahendusega pisikesed pelletikatlad ühendavad efektiivselt ühte moodulisse katla, põleti, tsirkulatsioonipumba, paisupaagi, teo ja mahuti – ideaalne lahendus väiksemate majapidamiste jaoks, mis soovivad säästvat ja lihtsalt integreeritavat küttesüsteemi.
Euroopas on pelletid – kui parim alternatiiv õliküttele – teinud võidukäiku juba üle 20 aasta ning kümned ja sajad tuhanded kodud saavad sooja pelletitest. Samal ajal on Eesti maailma suurim pelletitootja ühe elaniku kohta, kusjuures meie pelletid on väga kvaliteetsed. Millest pelletid tehtud on? Pelletid ehk saepurugraanulid on vääristatud puidukütus, toodetud saepurust ja höövlilaastudest. Pelletid on kokku pressitud kõrgel temperatuuril, neile ei ole lisatud ühtegi lisaainet ning neid hoiab koos looduslik puidu koostisosa – ligniin. CO2-neutraalse taastuva biokütusena sobivad need kasutamiseks tänapäevastes, kõrge kasuteguriga kateldes.
Aasta-aastalt on pelletikatlad ja põletid muutunud üha targemaks ja töökindlamaks, võimaldades saada informatsiooni katla töötamise ja andmete kohta interneti kaudu otse nutiseadmetest ning suutes iseseisvalt vastavalt soojuskoormuse iseloomule valida erinevaid töörežiime on-off-režiimist kuni täielikult moduleeriva põlemiseni. Parimad pelletikatlad ja -põletid on täisautomaatsed, vajavad graanulitega täitmist vaid korra nädalas ning nende hooldusvälp on juba pikem kui kuu. Katlad saab varustada ka universaalse kontrolleriga, mis suudab lisaks katlale ja põletile juhtida kogu maja küttesüsteemi.
Aga see pole veel kõik – varsti on Eesti turul saadaval ka täiesti uudse kontseptsiooni, uue disaini ja omadustega pelletikatlad, mis ühendavad ühte moodulisse katla, põleti, tsirkulatsioonipumba, paisupaagi, teo ja mahuti, mis senises süsteemis on üksteisest eraldi seisnud. See on ideaalne lahendus väiksemate majapidamiste jaoks, mis soovivad tõhusat, energiasäästlikku ja lihtsalt integreeritavat küttesüsteemi.
Välimuselt on „väike valge kodumasin“ sobiv paigutada majapidamisruumi sügavkülmiku ja pesumasina vahele – see, et katlamaja on must ja tahmane koht, on nüüdsest minevik. Kuigi väike ja kompaktne, sobib ta nii kütteks kui ka sooja vee tootmiseks. Samuti on uudne „kodumasin“ suurepärane lahendus neile, kellel külmade ilmadega on soojuspumbale natuke lisajõudu vaja.
Pelletiküte:
looduslik ja CO-neutraalne;
suure efektiivsusega ja soodsa hinnaga;
kohalik eestimaine toode.
Pellet on soodne ja suure kasuteguriga mugavusküte
Üks maja vajab alati kütmist, kuid küsimus on, kui palju sooja saamiseks kulutatakse ja vaeva nähakse. Endiselt on kõige soodsama hinnaga küte kivisüsi, kuid sellega kütmine on raske, tolmune ja määriv töö. Hinnalt järgmine on puitbriketi ja halupuudega kütmine, kuid seegi tähendab igapäevast füüsilist tööd puude tuppa toomise ja tuha väljaviimise näol. Ja hinnaklassilt kolmas ongi puidupõhine ja keskkonnasõbralik pelletiküte.
Aeg-ajalt võrreldakse pelletitega hakkpuitu, kuid tegelikult erinevad need kaks üksteisest nagu tänapäeva diiselmootor aurumasinast. Pelletid sarnanevad oma heade omaduste poolest pigem kütteõli kui hakkpuiduga. Tegemist on kohaliku, taastuva ja puhta kütusega, mis on lisaks soodne, mugav ning turvaline kasutada.
Investeeringud pelletiküttesse erinevad vastavalt hoonele. Uue maja puhul tuleb iga küttelahenduse puhul kõigepealt paigaldada radiaatorid ja põrandakütte torustik. Kui räägime vanemast majast, saab pelletiküttele üle minna nii kivisöe-, puu-, gaasi- kui ka õliküttelt.
SB Keskkütteseadmed OÜSB Keskkütteseadmed on kütteseadmeid müünud juba alates 1993. aastast. 1999. aastal paigaldati esimene pelletipõleti ja seda põhjusel, et õli läks kalliks ning tuli leida sama mugav, aga soodsam alternatiiv. 2005. aastal alustas ettevõte Pelltechi nime all pelletipõletite valmistamist, millele lisandusid väiksed pelletikatlad. Peale eramajade müüb ja ehitab SB Keskkütteseadmed OÜ katlamaju ka koolidele, lasteaedadele, ettevõtetele, vallamajadele, korterelamutele ja tehastele. Pelletiküttel on näiteks Ämari lennubaas, kuhu on rajatud koguni mitu katlamaja. SB Keskkütteseadmed OÜ-le on oluline pakkuda kohalikku toodet, mis tarbib võimalikult vähe elektrienergiat, on CO2-neutraalne ning pakub samal ajal võimalikult suurt kasutegurit. Tänapäeval toodetakse aastas 1200–1400 pelletipõletit ning kuni 200 katelt. Suure osa müügist moodustab eksport edasimüüjate kaudu nii lähiriikidesse Lätti, Leetu, Venemaale ja Soome kui ka kaugematesse kohtadesse nagu Tšiili, Brasiilia, USA ja Kanada. Toodete arendamine, valmistamine ja müük moodustavad aastas kokku umbes kolme miljoni suuruse käibe.
www.esbe.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele