Küttesüsteemile on õige aeg mõelda juba maja projekteerimisel ning seejuures oli tähtis mitte ainult soojuskandja liik, vaid ka see, kuhu ja kui suur planeerida tehniline ruum. Kuidas teha enda jaoks õige valik ja miks tasub kaaluda küttena õhk-vesi-soojuspumpa, räägib City Kliima OÜ müügijuht Jaak Ojala.
- Foto: www.istockphoto.com
Püsikuludelt on õhk-vesi-soojuspump samaväärne näiteks gaasi- või pelletiküttega. Kuna gaasiliitumist kõikjal ei pakuta ja pelletiküte vajab vähemalt iga nädal hooldust, on mugavam valida õhk-vesi-soojuspump.
Õhk-vesi-soojuspump on mugavusküte – pärast paigaldamist ja seadistamist töötab soojuspump automaatselt – puudub vajadus parameetrite pidevaks muutmiseks. Vajadusel saab seadistusi küll hõlpsasti muuta, näiteks kui plaanite pikemaks ajaks reisile minna, kuid üldiselt pole selleks tarvidust. Seadme hooldusvälp on vaid üks kord aastas ning mõistlik on seda teha kevaditi pärast kütteperioodi lõppu.
Püsikuludelt on õhk-vesi-soojuspump samaväärne näiteks gaasi- või pelletiküttega. Kuna gaasiliitumist kõikjal ei pakuta ja pelletiküte vajab vähemalt iga nädal hooldust, on mugavam valida õhk-vesi-soojuspump. Eelkõige on õhk-vesi-soojuspump hea lahendus juhul, kui hoonesse on planeeritud vesiküttesüsteem ja tagatud vajalik elektrivõimsus. Kuna tänapäeval ei tööta ilma elektrita peaaegu ükski küttesüsteem, peaksid pidevate elektrikatkestuste piirkonnas asuvad hooned olema aga varustatud avariiküttega, näiteks kamina näol. Üks võimalus on ka elektri tootmiseks päikesepaneelide paigaldamine.
- Alfea-Excellia Foto: City Kliima
Soojuspumba valikul on oluline teada:
kui suur on köetav pind?
kui palju tarbitakse sooja tarbevett?
milline on hoonesisene soojuskandja (radiaator- ja/või põrandaküte)?
millist temperatuuri soovitakse hoones hoida?
kuhu oleks võimalik paigaldada soojuspumba sise- ja välisosa?
Üks pump võib täita mitut funktsiooni
Soojuspumba asukoha valikul on soovitatav jälgida, et see ei jääks magamistoa lähedale. Kuigi seadmed on vaiksed, võib nende töömüra mõnel juhul häirida. Kui plaanite ehitada puitmaja, ei ole soovituslik pumba välisosa kinnitada seinale, vaid ideaalne oleks selle tarvis valada eraldi betoonalus. Ka õhemate seintega kivimaja puhul võib seinale kinnitatud soojuspump tekitada häirivat vibratsiooni või müra.
Mugavuse ja töökindluse poolest võiks esile tuua Atlanticu õhk-vesi-soojuspumba, mille eelis on uudne efektiivne patenditud koaksiaalne soojusvaheti, mis on oluliselt riskivabam külmumise ja ummistuste suhtes. Ühtlasi tagab see sulatusprotsessiks lisaenergia ja samuti toimib puhvermahutina. Kui enamikul teistel tootjatel on nõutud puhvermahuti eraldiseisev lisamine küttesüsteemi, siis Atlanticu seadmetesse on see juba sisse integreeritud. SPLIT-tüüpi invertertehnoloogial töötavatel soojuspumpadel on suurepärased näitajad tagatud ka madalatel miinuskraadidel. Atlanticu seadmed on tehase poolt testitud välistemperatuurini kuni –25 °C, mis ei ole tööpiirkonna madalaim temperatuur ja seade ei lülitu välja, kui välistemperatuur langeb alla selle. Tegemist on täisautomaatse seadmega, mis ei vaja igapäevast ega igakuist hooldust.
Lisaks hoone küttele on võimalik Atlanticu õhk-vesi-soojuspumpadega lahendada tarbevee soojendamine, jahutus ja basseiniküte.
Soojuspumba eluiga
Rääkides õhk-vesi-soojuspumpade maksumusest, jäävad kvaliteetsete seadmete hinnad koos paigaldustööde ja materjalidega üldjuhul vahemikku 4000–7500 eurot. Maksumus sõltub peamiselt seadme võimsusest ja küttetsoonidest. Tavaeramutes köetakse tavaliselt kahte tsooni, põrandat ja/või radiaatoreid, aga kuna küttekulud sõltuvad erinevatest asjaoludest nagu maja soojustus, on kindlat püsikulu raske määratleda. Sooja tarbevee tootmine on meie kliimas õhk-vesi-soojuspumbaga keskmiselt 2,5 korda tavalisest elektriboilerist soodsam.
Soojuspumpadel järelturg enamjaolt puudub. Kasutatud seadmeid turul väga ei liigu ja neid ei soovita ka soetada, sest hiljem võib tekkida probleeme varuosade saadavusega ja arvatavasti puudub sellistel seadmetel ka garantii. Õhk-vesi-soojuspumba puhul on seadmete uude kohta viimine ja ülespanemine raskendatud, kuna arvestada tuleb, et soojuspump peab uue hoone küttevajaduse ja süsteemiga sobima.
Õhk-vesi-soojuspumba eluiga sõltub suuresti sellest, kuidas seda kasutatakse ja hooldatakse. Kindlasti tuleb soojuspump valida vastavalt reaalsele küttevajadusele, sest valesti valitud võimsus lühendab seadme eluiga. Keskmiselt peetakse õhk-vesi-soojuspumpade elueaks kuni 15 aastat.
City Kliima OÜ
Kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ning kliimaseadmete müügi, paigalduse ja hooldusega tegelev City Kliima OÜ tegutseb aastast 2008, olles pika tegevusaja jooksul paigaldanud tuhandeid soojuspumpasid ning kliimaseadmeid, projekteerinud ning välja ehitanud mitmeid jahutus-, kütte-, ventilatsiooni- ja niisutussüsteeme. Pidev kontroll kvaliteedi üle ning oma paigaldus- ja hooldusmeeskond teevad City Kliima OÜst usaldusväärse partneri nii väikese eratarbija kui ka suure ehitusfirma jaoks. Hoolikalt valitud ning aastatega kokku kasvanud meeskond välistab tööde kvaliteedi kõikumise. City Kliima OÜ tootevalikus on soojuspumbad, konditsioneerid, vesijahutus- ja ventilatsiooniagregaadid, õhuniisutid, -kuivatid, -puhastid, -kardinad. Ettevõte on Atlanticu õhk-vesi- ja hübriidsoojuspumpade maaletooja ning mitmete tootjate nagu Daikin, Thermia, Midea, Wolf, Dimplex, Vertiv (Emerson) ja Condair ametlik edasimüüja Eestis.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.