Vastukaja: alkoholipoliitika aitab majandust tugevdada
Alkoholitarvitamise vähendamine ei ole reguleerimise iha nagu Äripäev kirjutab 29. novembri juhtkirjas, vaid küsimus tootlikkusest, tööjõuturust ja majanduse arengust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa.
Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa. Foto: Erakogu
Eestis on alkoholi kogutarbimine inimese kohta OECD riikidest neljandal kohal ja liigume esikolmiku suunas. Hinnanguliselt 10% meestel on alkoholitarvitamise häire ja viiendik inimestest tarvitab alkoholi tervist oluliselt kahjustaval määral. Lisaks sotsiaalministeeriumile peaks selle üle sügavat muret tundma ka meie ettevõtjad – alkoholikahjud väljenduvad otseselt madalamas tootlikkuses, madalamas tööhõives, tööjõu kvaliteedis.
Sotsiaalministeeriumi algatus alkoholi kättesaadavuse piiramisest kõneleb tõsise probleemiga tegelemise asemel hoopis teatud poliitikutele orgaaniliselt iseloomulikust reguleerimise ihast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Just praegu määratakse ettevõtetes plaane tehes ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma. Kummagi stsenaariumi teostumisel on oma roll poliitikute otsustel, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Küsimus nutiseadme kasutamisest koolis ähvardab taas saada poliitilise kauplemise kohaks, mille hinnalipikul on tegelikult meie kõigi vabadus oma elu korraldada. Äripäev soovitab juhtkirjas sellistest piirangutest hoiduda.