Üleskutse! Esita aasta investori ja investeerimisteo kandidaat

Konkursi eesmärk on ikka üks: leida sinu abiga üles see rahamaailma tegija, kes on viimase aasta jooksul olnud Eesti investeerimiskogukonna jaoks enim silma paistnud investeerimiskultuuri edendaja ja investeerimise populariseerija.

Aasta investeerimisteo tiitel antakse üle algatusele, mis on aasta jooksul Eesti erainvestorite jaoks kõige rohkem väärtust loonud.

Tiitlit ajendas aastate eest välja andma ühest küljest mure eestlaste investeerimisaktiivsuse pärast ning teisalt pean ääretult oluliseks meie investeerimiskogukonna eestvedajate tunnustamist. Just suuresti meie väga aktiivne investeerimiskogukond on põhjus, miks investeerimisaktiivsus on viimastel aastatel suure hoo üles saanud. Kvaliteetset ja lihtsasti kättesaadavat informatsiooni investeerimise võimaluste ja ohtude kohta pole kunagi olnud nii palju kui praegu.

Siiski olen aastaid kurtnud, et vaatamata investeerimishuvi plahvatuslikule kasvule jääme rahvana aktsiate omamiselt euroala keskmisele alla. Enam mitte!

Eelmisel aastal kirjutasin, et eelmise aasta juuli seisuga oli eestlaste investeerimisaktiivsus Eurobaromeetri uuringu kohaselt täpselt euroala keskmine. See tähendab, et uuringule vastanutest oma 24% positsiooni aktsiates, võlakirjades või fondides.

Aastaga on olukord muutunud – maikuise SEB uuringu kohaselt tegeleb investeerimisega 51% eestimaalastest. Populaarseimad investeeringud on aktsiad ja kolmanda samba indeksifondid. Kinnisvarasse investeerimine on aga kahanenud 3% võrreldes eelmise aastaga.

Kinnisvaraturg on viimased aastad kõikunud elu ja surma vahel – eks kõrged intressid ja hinnatõusud ka seda teevad. Euribori langusega on aga hakanud tekkima lootus, et kinnisvaraturg saab peatselt uue hoo sisse. Näiteks on juba praegu näha üüriinvestorite julgust. Ehk selle taastumisega saab ka investeerimisaktiivsuse jälle üles.

Minnes üle aktsiatele ja võlakirjadele, on ka nendega seoses tulemas huvitavaid muudatusi. Näiteks tõotab järgmise kahe aasta jooksul võlakirja prospekt muutuda järk-järgult lihtsamaks tänu EU Listing Actile.

Peale selle teeb nii aktsiate kui ka võlakirjade ostmise soodsamaks novembris lõpphääletuse läbinud seadusemuudatus, mille kohaselt saab investeerimiskontona käsitleda ka kontot, mis on avatud investeerimisühingus. Loodetavasti viivad muudatused investorite arvu uutesse kõrgustesse!

Vaatamata kõigele eelnevale on siiski vaja inimesi, kes investeerimisasjus informatsiooni jagavad ja algajaid õpetavad. Niimoodi ju me selle kõrge aktiivsuseni üldse välja jõudsime.

Tunnustagem üheskoos neid, kes on sellele kasvule kaasa aidanud: