Ärme süvenda ebaõiglust, defitsiit teeb seda niigi
Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riiklikud toetused tekitavad olemuslikult tülisid. Raha on alati vähe, kõigile ei jätku. Oleks ju tore küll, kui Eesti oleks piisavalt jõukas, et saaks toetada korteriühistuid võrdselt. Või veel parem, Äripäeva vaates, kui toetusi poleks üldse vaja. Et kõnealuse näite puhul saaksid inimesed korterelamutes vajadusel ise oma eluasemete nüüdisajastamiseks laenu võtta ja seda teenindada.
Lahenduseks on käibemaksu erisused kortermajade rekonstrueerimisele
Käibemaksu erisusi tehakse Eestis juba praegu. Miks mitte laiendada seda praktikat ka korteriühistute rekonstrueerimisele, küsib Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liidule tulnud kaebusi ühistutelt, kes jäid korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorust kõrvale, kuna süsteem oli ülekoormatud.