Margus-Hans Kuuse autoarmastus ei hoolinud raudsest eesriidest ega KGB silmast
Võiks arvata, et imetlus autode vastu on süütu ega saa kellelegi ette jääda, kuid seekordne „Autojuttude“ saade räägib mehest, kes pidi paarikümne aasta jooksul arvestama, et tema autoarmastus võib talle tuua sekeldusi võimudega.
Margus-Hans Kuuse (vasakul) koos Vormel 1 Tootjate Assotsiatsiooni (FOCA) esindaja Mario Galantiga 1982. aastal Pirital vaatamas üle kohta, kuhu võinuks tulla F1 rada. Plaan tuua Nõukogude Liitu vormel 1 etapp oli igati tõsine ning Kuuse kuulus vastavasse töörühma. Asi jäi aga pärast Leonid Brežnevi surma katki. Oma etapi sai Ungari. Foto: Margus-Hans Kuuse kogu
Margus-Hans Kuuse teeneid eestikeelse autoajakirjanduse ja laiemalt Eesti autokultuuri edendamise ees on raske üle hinnata. Ei ole palju öelda, et 1970ndate alguses, pärast II maailmasõjaga alanud 30aastast tühimikku, ta taaselustas Eesti autoajakirjanduse.
Ehkki Eesti võidusõiduajalugu avaldab muljet, loodi siia esimene korralik autode ja mootorrataste ringrada vähem kui kümne aasta eest, kui rekonstrueeriti Audru rada. Hiljuti sai koht uue nimisponsori – oma brändi otsustas sellega siduda ei keegi muu kui maailmakuulus sportautotootja Porsche.
Raido Rüütel teadis väiksest peale, et temast peab saama samasugune rallimees nagu tema kuulus isa Hans. ENSV tingimustes läks aga isegi Hans Rüütli pojal võidusõidumaailma sisse pääsemiseks vaja kummalist ja lõbusat juhust, mis istutas ta Estonia vormeli rooli. Ja ega edasigi lihtne polnud.
Eesti Vabariigi algusaastatel liikus siin sadakond sõiduautot, esimese iseseisvusperioodi lõpus juba üle kolme ja poole tuhande. Autostumist ei vedanud aga niivõrd mitte jõukas keskklass, vaid tehnikahuvilised, kes leidsid võimaluse üldist elatustaset arvestades hirmkallis neljarattaline soetada.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.