Juuraveeb ja seaduste uued kommentaarid

„Aeg on täna kõige olulisem ressurss – kiirus loeb! Eelmise aasta septembris avatud voogedastusplatvormis juuraveeb.ee leiab kümmekond olulisemat teost, mida soovis tudengitele Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Järk-järgult on plaanis lisada seaduste kommenteeritud väljaanded,” tutvustab osaühingu Juura juhatuse liige Peep Pruks. Alates juunist on Juuraveebis lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaaridele leitavad võlaõigusseaduse kommentaaride esimene väljaanne (VÕS I) ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kommentaarid.

Pruks nendib, et Juuraveebi avamine oli väga oluline samm, sest perspektiivis on maailma üldine suundumus, et lisaks paberväljaannetele peavad teosed olema kättesaadavad ka e-raamatutena. „Kommenteeritud väljaanne on olulisim igapäevane töövahend, kuid alati pole võimalik mahukat teost kaasas kanda. Juuraveeb toobki kommentaarid töölaualt mugavalt nutiekraanile. Olete kohtumisel või kohtus – elektrooniline kommenteeritud väljaanne võimaldab leida vajaliku hetkega!”

Lisaks on Juura avanud Facebooki lehe, kus võib leida huvitavaid Youtube’i videoklippe erinevate väljaannete koostajatega. „Meil on oma team, kes räägib seaduste kommentaaride koostajate ja autoritega konkreetsest väljaandest või peavad juuramaastikul üldhuvitavaid debatte, mis on kasulikud juuratudengitele kui ka kõigile teistele, kes õigusküsimuste vastu huvi tunnevad,” selgitab Pruks.

Möödunud sügisel täienes videoklippide võlaõigusseaduse kommentaaride temaatika arutlustega õiguskaitsevahenditest kriminaalmenetluses ning tänavu on fookuses olnud karistusseadustiku uute kommentaaride telgitagused ning põnevad arutelud õigusmaastiku aktuaalsematest küsimustest. Videoklippide ettevalmistust juhib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudeng Priit Pruks.

Pruks nendib, et seaduse kommentaarid on juristi tööriistakasti üks olulisim osa. „Ilma seaduse mõtte lahiseletamiseta on toimivaid õiguslikke lahendusi väga keeruline leida ning tegelikkuses rakendada. Samas ei ole ka kommentaaride ühte teosesse koondamine sugugi lihtne töö. Nii kuulub kommenteeritud väljaannete autorite senine rekord 2020. aastal ilmunud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaride 5. väljaandele, kuhu oli kaasatud 77 autorit.”

Uute, täiendatud kommentaaride kirjutamisel kasvas maht oluliselt. Uus VÕS III hõlmab kindlustuslepingu (4. osa), toetamislepingute (5. osa), kompromissilepingu (6. osa), seltsingulepingu (7. osa) ning teenuste osutamise lepingutest (8. osa) peatükkide 35–39 (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping ja komisjonileping) kommentaare.

Kesksel kohal on Riigikohtu praktika analüüs, teemade kaupa on käsitletud kõiki olulisemaid Riigikohtu lahendeid, suurem tähelepanu on olnud neil lahenditel, mis on avaldatud pärast eelmiste VÕS II ja VÕS III ilmumist. Põhjalikumalt on käsitletud kommenteeritavate paragrahvide omavahelisi seoseid, samuti võlaõigusseaduse sätete seoseid teiste seadustega. Koostajad ja autorid on Tartu Ülikooli teadlased ja nimekad õiguspraktikud: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein, Piia Kalamees, Sander Kärson, Liisbeth Lillo, Arsi Pavelts, Kalev Saare ja Urmas Volens.

Tänavu möödub kakskümmend aastat karistusseadustiku vastuvõtmisest. Koos seaduse endaga on kasvanud ja kosunud selle kommenteeritud väljaanded – värskel väljaandel on „tüsedust“ 1264 lk! Väljaande koostajad on Jaan Sootak ja Priit Pikamäe.

Karistusseadustiku kommentaaride viiendas väljaandes on mõistagi uuendatud kõikide peatükkide kommentaare. Väljaanne arvestab viimaste aastate jooksul seadustikku ja haruseadustesse tehtud muudatusi ning Riigikohtu lahendeid. Silmas on peetud sedagi, et üha rohkem sõltub Eesti karistusõigus Euroopa õigusest ning meie kohtupraktika Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest. Varasemate väljaannetega võrreldes on rohkem lisandunud viiteid ringkonnakohtute lahenditele, mis aitavad ehk üldist pilti mitmekesistada.

Väljaanne on hädavajalik töövahend karistusõigusega iga päev tegelevale juristile. Teosest leiab abi ka kohtuväline menetleja või muu karistusõiguslike küsimustega kokku puutuv huviline, kes ei pea juristiametit.

Kehtiv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus pärineb aastast 2002. Eesti õiguskirjandusest leiab mitmeid käsitlusi põhiseaduslikkuse järelevalvet puudutavatel teemadel, näiteks individuaalkaebuse lubatavus, eraldi põhiseaduskohtu vajalikkus, põhiseaduslikkuse järelevalve võimalikkus Euroopa Liidu õigusega seotud sätete puhul jms.

Põhjalikumaid süsteemseid analüüse menetlusseaduse kohaldamispraktika kohta siiski napib. Seetõttu on teose eesmärk senist kohtupraktikat kokku võttes lisada paremat arusaamist selle kohta, kas, millal ja kuidas pöörduda põhiseaduslikkuse hindamiseks Riigikohtusse ning kuidas menetlus Riigikohtus toimub.

Kommentaaride autorid annavad paragrahvide kaupa ülevaate põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse sätete kujunemisest, eesmärgist, sisust ja kohaldamispraktikast.

Väljaanne on abiks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega kokkupuutuvatele juristidele ja ametiisikutele, saamaks selgust, kuidas üht või teist seaduse normi on tõlgendatud ja rakendatud. Kindlasti leidub väljaandes huvipakkuvat kõikidele riigiõigusest huvitatuile.