Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
- “Kõige hullem maja,” tutvustas Kairi Raudberg enda selja taha jäävat kortermaja, mille ta renoveerimistoetusega korda lootis saada. Foto: Liis Treimann
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor sulgus seekord eriti kiiresti ning toetusest ilmajäänud süüdistavad teisi osalejaid teadlikult puudulike avalduste esitamises.
Allkirja sai määrus, mida suurtes raskustes puitmajatootjad on rohkem kui aasta aega kannatamatult oodanud. Kliimaministeeriumi asekantsleri hinnangul oli hilinemine põhjendatud.
Kuigi ehitusmahud on juba pea kaks aastat langenud, suutis omajagu peatöövõtjaid mullu hüppeliselt kasumit kasvatada, mitmeaastaseid projekte ei juleta uue hinnatõusu kartuses siiski veel töösse võtta.
Rakveres ehitatakse uusi elamuid jõudsalt, kuid ostjate leidmisel võib raskusi tekkida.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.