Kui Heiki Riesenkampf New Yorki jõudis, sai ta aru, et mitte keegi ei oota teda sinna. Just sellest oligi ta unistanud.
„Ma sain 11. klassis kirja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnalt, kus mind õnnitleti heade olümpiaaditulemuste eest ja pakuti stipendiumit. Et ma tuleksin kohe ilma sisseastumiskatseteta õppima,“ räägib Heiki ühel kitsal pargipingil pisikeses pargis kohe SoHo külje all.
„Ja ma mõtlesin, et see ei saa olla kõige lahedam võimalus, kui seda mulle lihtsalt pakutakse. See ei tohi nii lihtne olla.“
See oli ka viimane kord, kui keegi talle punase vaiba lahti rullis. Reaalkooli lõpetamise järel ei täitunud unistus õppida MITs ehk mainekas Massachusettsi tehnikaülikoolis. Kuid samm-sammult, Londoni, Zürichi ja Berliini kaudu jõudis ta lõpuks Ühendriikidesse välja.
„New York on kallis ja üsna vaenulik — keegi ei oota sind siia. See tähendab, et sul peab olema väga tugev põhjus, miks siin elada.“
Heiki Riesenkampfi põhjus on selge: ta usub, et just siin, maailma kommertspealinnas on juba toimumas veel suurem revolutsioon kui kolme kümnendi tagune üleilmse veebi massidesse jõudmine.
Ameerika unistus elab, aga üksnes näljastele
Seotud lood
Eestlane Eero A. Pikat on mõjuka finantsplatvormi Barchart president Chicagos, mis on korduvalt äriteel pöördeid teinud ja katsetab nüüd töös AId. „Tehisintellektil on potentsiaal olemas, ta on cool, kuid ta on ikka algeline,“ kõlab Pikati arvamus.
Kogu maailm on pärast Donald Trumpi valimisvõitu fundamentaalselt paigast nihkunud. Eesti edu selles uues reaalsuses määrab see, kui hästi juhib Tallinn Brüsselit.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?