Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar meenutab hea sõnaga oma Pfizeris töötamise aega, aga seda, et ravimifirmad saaksid inimesi ära osta, ta ette ei kujuta.
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütleb, et ta rohkem vaktsiinivastaste saadetesse ei lähe. "Kui meil on ikka väga erinevad arusaamad sellest viirusest, üldse loodusest, baasbioloogiast, siis meil ei ole ühist ruumi diskussiooniks." Foto: Andras Kralla
„No ma ei tea, kuidas seda küll teha saab,“ ütleb Lutsar. „Ravimifirmas sa töötad ühe produktiga, ühe ravimiga, mina töötasin vorikonasooliga (laia toimespektriga seenevastane ravim). Tõime selle turule, ei olnud asja, mida ma sellest vorikonasoolist ei teadnud.“
Vaktsineeritud inimesed nakatuvad koroonaviirusega, aga hetkel on veel segane, kui sageli ning kui palju nad viirust levitavad, kirjutab Bloomberg. Segane on, kas asi on vaktsiinides, viiruses või hoopis vaktsineeritute muutunud käitumises.
Kirves ripub jätkuvalt terviseminister Tanel Kiige pea kohal. Kui nüüd kah vaktsineerimisele hoogu sisse ei saada – ja ilmselt ei saada –, samal ajal kui mitmed lähiriigid võivad koroonapiirangud hüljata, tõstatub varem või hiljem küsimus: mees, millal sa poliitilise vastutuse võtad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sage etteheide ravimitootjatele on, et nad rikastuvad inimeste hädade arvel, süüdistused ravimifirmade ahnuses on olnud eriti valjud pandeemia ajal. Aga isegi pandeemiat arvesse võttes ei näi viie suure vaktsiinitootja majandustulemused olevat nii ühemõttelised.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.