Vladimir Putini juhitud Venemaa kulutab föderaaleelarvest 40 protsenti sõja pidamisele ja sisejulgeoleku hoidmisele. Foto: AP/Scanpix
Venemaa majandus töötab üha rohkem üksnes sõja nimel ja see tuleb juba selgelt inimeste heaolu arvelt, tõdeb välisluureamet tänavuses aastaraportis. Analüütikute hinnangul on suunatud riiklik ressurss sedavõrd suurel määral sõja ja sõjatööstuse teenistusse, et areng teistes valdkondades on pea seiskunud ning inimeste elukvaliteet halveneb kiiresti.
Kui USA suudab Venemaa ja Ukraina tuua läbirääkimiste laua taha, kavatseb Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Venemaale pakkuda maadevahetust, et lõpetada pea kolm aastat kestnud sõja.
Poola börsil kauplev Ukraina börsiindeks WIG Ukraine kerkis paari päevaga pea 25% ning jõudis sõjaeelse taseme lähedale, vahendab The Kyiv Independent Poola väljaannet Pulz Biznesu.
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Saksamaa riigivõlakirjade hinnad langesid kolmapäeval (05.03.) kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest. Investorid hakkasid sakslaste võlakirju müüma pärast seda, kui tulevane valitsuskoalitsioon tutvustas oma kulutuste tõstmise plaani. See on osa laiemast trendist, kus võlgade väärtus on pikaajaliselt kahanemas ning intressimaksed kasvamas.